Eesti rahvuslik ideoloogia ja maa selle alusena
enamasti võõrastest tuultest.
Nüüd, omas riigis, on meie riiklik sotsiaalne struktuur üldiselt umbes sama, mis
teisteski, — peale puuduva maa-aadli. Meie nõrkus ei seisne aga mitte seisusliku
aadli puudumises, vaid selles, et meil riiklik struktuur ei vasta rahvuslikule.
Sellest meie riikliku ja eriti vaimse elu ebastabiilsus. Aadli ülesanded on jäänud
haritlaskonna täita, kuid traditsioonideta haritlaskond jääb, kui tal puudub
orgaaniline side mõne põhikihiga, paratamatult ajavoolude tuuletallajaks, tulgu
need idast või läänest. Haritlaskond tegi juhtivalt kaasa rahvusliku võitluse kuni
omariikluse saavutamiseni, loova ülesehitava töö juures aga avastus tema
nõrkus, ideoloogia ja traditsioonide puudus, poliitilise ja filosoofilise mõtlemise
pinnalisus. Siit meie erakonnavõitluse omapära, kitsarinnalisus ja lühinägelikkus.
Linn ja maa sattusid teravamasse vastuollu, kui meie majandusstruktuur seda
põhjustas