"ajaviideks" - 1 õppematerjal

Paul Bäumeri kiri

Nad ei oska varjuda, teha vahet miinidel, nad ei tea, et gaasimaski ei tohi ära võtta kohe pärast mürgipilve hajumist, sest gaas peidab end veel pikalt kivipragudes. Leidsime ühest varjundist terve hunniku noori poisse, kelle huuled olid siniseks tõmbunud, kanged. Toiduga on meil halvasti, seda peaaegu ei olegi, vahel ei jõuagi toit rindeni. Sööme üksnes kõvaks tõmbunud leiba, mis ühest otsast hallitab. Päris mõnus on vahipostil ajaviideks pool tundi järjest närida kivikõvat leivakoorikut Valgete oade supp on ka päris teretulnud. Me elame puhtalt juhusest. Sõjaplatsil sureb iga sõdur juhuse tõttu või jääb tänu sellele ellu. Kui mürsk tuleb, tõmbun ma küüru, kuhu see maandub, seda ma ei tea. Me peame uskuma ja usaldama juhust. Meist on saanud elajad, me ei viska granaate inimeste pihta, vaid surma pihta, mis meid taga ajab. Sõjaväljale jäävad lebame kangestunud kujud. Osal puudub alalõug, mõni