üldiselt füüsikast
4
Kõverjooneline liikumine.
Kõverjooneliseks liikumiseks nimetatakse liikumist, kus kiirus vektori suund pidevalt muutub. Kõverjoonelise
liikumise kiirus vektori suunaks trajektori antud punktis on sellest punktist tõmmatud puutuja liikumine.
Ühtlane ringjooneline liikumine.
Selleks nimetatakse liikumist, mille puhul keha võrdsetes ajavhemikes läbib võrdsed kaare pikkused.
1. Aega, mille jooksul keha teeb ringjoonel täispöörde nimetatakse perioodiks T (s)
2. Sagedus näitab pöörete arvu ühes aja ühikus. Sageduse ühikuks on herts Hz. Sagedus 1 Hz on sel juhul,
kui mass punkt teeb täis pöörde ühe sekundiga.
Pöörde nurk.
Pöörde nurk on nurk, mis tekib mööda ring joont liikuvate kehade vahel.
Joonkiirus.
Ühtlase ringjoonelise joonkiiruseks on läbitud kaare pikkuse ja aja suhe.