Seejärel veekogu, taime, biogeotsönoosi, tehnoloogiap- Q, mahuna W, veekihina h või kantakse kõik rea vooluhulgad ning neile rotsessi vms kõigi juurde- ja äravooluliikide ning äravoolumoodulina q. Äravoolumaht W on vastavad empiirilised tõenäosused vee akumulatsiooni mahtu isel näitaja. Veeringes mingi ajavahem T jooksul valglast jõkke, järve, tõenäosuspaberile. Siis arvutat teoreetilise osaleva vee keskmine hulk ei muutu. Seetõttu merre või mingist jõe ristlõikest läbi voolanud tõenäosuskõvera koordinaadid (selleks on olemas peab valitsema tasakaal aurumise, sademete ja abitabelid). Teoreetilise tõenäosuskõvera äravoolu vahel. Sellel tasakaalul põhineb
Äravoolu mõjut meteoroloogilised (sademed ja aurumine) ning geograafilised tegurid - 14 - (valgla suurus, lang, pinnamood, mullastik ja geoloogiline ehitus, taimkate ning järved ja veehoidlad), inimtegevus ning kliima muutumine. Äravool, peam näitajad: Äravool isel veerohkust ning seda võib avaldada vooluhulgana Q, mahuna W, veekihina h või äravoolumoodulina q. Äravoolumaht W on mingi ajavahem T jooksul valglast jõkke, järve, merre või mingist jõe ristlõikest läbi voolanud vee hulk W =Q T (m3 või km3) Äravoolukiht h on mingi ajavahemiku jooksul valglast jõkke, järve, merre vm voolanud vee hulk pindalaühiku kohta (nt mm/a) h=W/A*10³ Äravoolumoodul q on ajaühikus pinnaühikult ära voolanud vee hulk q=Q/A l/(skm2) ARVUTAMINE Hüdrol arvutuste vajadus ja eesmärk: Mitmesug üles lahendamiseks (vesieh,
annaabi.ee 
