august 2011 aasta. Hilisem töödega alustamise tähtaeg on 14. juuli 2012 aasta. Ette antud direktiivajaks tuleb panna 20. August 2012 aasta. Kuna võrkgraafik on koostatud ettevõttele mis tegeleb autode müügiga ,aga pole teada milliste autode ja kuidas müügiga ,siis on tegemist korraliku projektiga. Loetletud sündmuseid on piisavalt ,on loogilises järjekorras ja esitletud õigesti nii tabelites ,kui ka graafikus. Arvutused on õiged ,toimumisajad ja ajareservid võrkgraafikule kantuna õiged. Käesoleva töö võrkplaneerimise tagajärjel on võimalik teha mitmesuguseid järeldusi. Võrkgraafiku analüüs võimaldab selgitada aja, mille jooksul on reaalselt võimalik kõik tööd ära teha ning seega jõuda lõppeesmärgini. Samuti saab selgitada ka võimalikud ajareservid iga üksiktöö kohta. Antud juhul tuleb arvestada, et minimaalne aeg, mis selle töö täielikuks valmimiseks (kriitiline tee) kulub, on 38 päeva
11 Hoone valmis (10,11) Hoone arvele võetud 1 nädal Joonis 1. Maja ehituseks vajalike tööde koordineerimise graafik. Eelneval graafikul on mitu teed, mida mööda jõuab lõpp-punktini. Joonisel 1 kujutatud võrkgraafikul on kujutatud järgmised teed. Lühim aeg, mille jooksul on võimalik maja ehitada, on 165 nädalat. Seega võrkgraafiku kriitiliseks teeks on 165 nädalat. Teised koonduvad mittekriitiliste teede alla ja nende ajareservid on vastavalt 20, 40, 40, 3 ja 43 päeva. Leiame sündmuste varaseimad ja hiliseimad toimumisajad. Vastavad andmed ja arvutused on ära toodud alljärgnevas tabelis: Sündmuse nr Varaseim toimumisaeg Hiliseim toimumisaeg Ajareserv 0 0 166-166=0 0 1 52 166-114=52 0
12,13 1 päev 43 44-1=43 44 44 44-43-1=0 44-43-1=0 Järeldused Käesoleva töö võrkplaneerimise tagajärjel on võimalik teha mitmesuguseid järeldusi. Võrkgraafiku analüüs võimaldab selgitada aja, mille jooksul on reaalselt võimalik kõik tööd ära teha ning seega jõuda lõppeesmärgini. Samuti saab selgitada ka võimalikud ajareservid iga üksiktöö kohta. Antud juhul, pargi haljastusel tuleb arvestada, et minimaalne aeg, mis selle töö täielikuks valmimiseks (kriitiline tee) kulub, on 44 päeva. Võrkgraafik näitab ka, mis töid on võimalik samaaegselt ellu viia ja millised on järgmiste tööde eelduseks. Näiteks on pargi haljastusel võimalik haljastusprojekti oodates(1;2) juba töötajaid palgata (1;3) ning erinevaid
(10,11) 30 141 30 171 171 (10,12) 20 141 151 161 171 (11,13) 7 171 171 178 178 (12,13) 7 161 171 168 178 Täielik ja vaba ajareservid: Töö (i,j) Täielik ajareserv Vaba ajareserv ( rijtäielik = T jh T iv tij ) ( rijvaba = T jv T iv tij ) (1,2) 0 0 (2,3) 0 0 (3,4) 11 0 (3,5) 0 0 (4,6) 11 11
(14,15) 1 päev 34 34 35 35 0 0 (15,16) 1 päev 35 35 36 36 0 0 Järeldused: Võrkgraafiku analüüs selgitab minimaalse aja, mille jooksul on võimalik kõik tööd reaalselt ära teha ning jõuda eesmärgini. Samuti saab leida ka võimalikud ajareservid töödel. Selle võrkplaneerimise kriitiline tee ehk minimaalne aeg, mis kulub antud töö ära tegemiseks, on 36 päeva. See võimaldab ka paika seada avamise kuupäeva. Graafik näitab, milliseid töid on võimalik samal ajal täide viia ning millised tööd on eeldusteks järgmistele. Näiteks on võimalik samal ajal mängumaja katust vahetada (6,7) ning mängumaja soojustada (6,9) või liimida tapeeti
Võrkplaneerimise ülesande koostamine ja lahendamine Koostan võrkgraafiku tööde koordineerimiseks seoses ajalehekioski ehitamise ja avamisega. Tööde tegemise aluseks on projekt, milles sisalduvad ajalehekioski avamiseks vajalikud sündmused ning neid ühendavad tööd. Sündmused: 0 – idee avada ajalehekiosk 1 – välja valitud koht 2 – partneriga kohavalik läbi arutatud 3 – krundi ostmiseks pangast laen saadud 4 – ehitamiseks krunt ostetud 5 – ajalehekioski projekt koostatud 6 – ajalehekioski projekt kooskõlastatud, ehitus- ja tegevusluba saadud 7 – kioski ehitamiseks ja haljastamiseks töömehed palgatud 8 – ajalehekiosk ehitatud 9 – kioski ümbrus korrastatud ja haljastatud 10 – klienditeenindajad palgatud 11 – vajalik kaup hangitud 12 – töötajad välja koolitatud 13 – ajalehekiosk sisustatud ja kaup välja pandud 14 – ajalehekioski avamise kohta reklaam tehtud 15 – kiosk avatud Tööd ...
tekkinud nn. tupik, siis tuleb sisse tuua näivtöö 4) kõik sündmused (peale esimese) peavad omama sisenevat tööd; 5) võrkgraafik kulgeb vasakult paremale. Sündmused võib nummerdada suvaliselt, soovitavalt aga selliselt, et väiksema numbriga sündmuse toimumise võimalikkus kunagi ei sõltu suurema numbriga sündmuste toimumisest. Võrkgraafiku analüüs selgitab aja, mille jooksul on reaalselt võimalik kõik tööd ära teha ja jõuda lõppeesmärgini. Samuti saab selgitada ajareservid iga üksiktöö kohta. Kriitiline tee- pikima kestvusega tee, lühim aeg, millega kõik võrkgraafikule kanteud tööd saavad tehtud. Lõppsündmuse varaseim toimumisaeg on ühtlasi lühim aeg, mille jooksul saab kogu projekti ellu viia (kriitiline tee). JÄRJEKORRATEOORIA- massiteenindusteooria uurimisobjektiks on nähtused, millse sisuks on samalaadsete operatsioonide korduv massiline sooritamine. Eesmärgiks on
sisenevat (peale esimese) tööd. Töödega ühendatud sündmused algsündmusest lõppsündmuseni moodustavad võrkgraafiku tee. Lühima kestvusega on kriitiline tee. Kriitilise teega on määratud lühim aeg, millega kõik graafikule kantud tööd saavad tehtud. Teistel teedel võib olla ajareserv, kriitilisel teel see puudub. Analüüsil selguvad varaseimad ja hiliseimad toimumisajad, alustamise ja lõpetamise tähtajad ja ajareservid. Info võimaldab otsustada, kuidas tööde käiku suunata, ressursse ümber paigutada, juurde muretseda. Võrkanalüüsi eelised: x võimaldab luua vajalikul määral detailiseeritud kalenderplaani, mis on piisavalt näitlik ja ülevaatlik x tagab plaani sisemise ajalise kooskõlastatuse x võimaldab läbi arutada suure arvu erinevaid variante ja leida optimaalse plaani x võimaldab koondada tähelepanu hetkel kõige tähtsamatele töölõikudele
annaabi.ee 
