Reaalajasüsteemid
puudub vastav haridus ja kogemus.
Aeg võib olla:
· meetriline, millega saab mõõta kahe ajapunkti vahelist kaugust, sõltumata
ajaarvestussüsteemist;
· topoloogiline, kus kaugus pole oluline, tähtis on järjestus;
· tõkestamata;
· tõkestatud, kus süsteemil on mingi maksimaalne aeg, mida on raske hinnata, kas
aeg on piisav;
· lineaarne, hargnev, tsükliline või mittetsükliline;
· tingimuslik, kus vaadatakse hargnevat ajapuud, mille igas hargnemispunktis on
mingisugused tingimused, mis määravad, millist haru mööda liikuda;
· pööratav, rangelt kasvav või suhteline. Reaalajasüsteemis on need variandid
korraga kasutusel. Vähemalt üks rangelt kasvav aeg peab olema meetriline, sellisel
juhul saab välisvaatleja seda kasutada.
Reaalajasüsteemid jagunevad kaheks, hard ehk range ja soft ehk leebe reaalajasüsteem.
annaabi.ee 
