"ajapommi" - 1 õppematerjal

Zetterberg, lk 520-545 (Eesti 20. sajandi ajaloo baaskursus - EKSAM)

territooriumil seda ehitustööd teostatakse...” Tõde oli siiski karmim: kättesaadavad loodusvarad nagu põlevkivi ja metsad ja eriti Leningradi lähedus. Nii tehtigi Eestist Leningradi tagamaa. Käsumajandusest mõjutatud plaanimajandus koos jõulise industrialiseerimisega (1946- 1950 suunati 38% kõigist kapitalimahutustest Eestis tööstusse) nõudis lisatööjõudu, mis eestlaste seisukohalt tähendas tiksuvat ajapommi. Nimelt hakati lisatööjõudu, võõrtöölisi, sisse tooma teistest NS V Liidu vabariikidest, mis vähendas eestlaste osa vabariigi elanikkonna hulgas. Kui see oli 1939. aastal umbes 90%, siis industrialiseerimise ja küüditamiste tulemusena oli see 1949. aastal ainult 76%. Ainuüksi aastatel 1945-1947 tuli Nõukogude Eestisse 180 000 mitte-eestlast. Aastatel 1945-1950 kasvas tööstustööliste hulk 26 000 inimeselt 81 000-ni. Tööjõuna kasutati ka sõjavange