Ajakirjandus
kommunikatsiooni, infoühiskonda, poliitilist kultuuri ja kommunikatsiooni ning
põhjalikumalt ka Eesti meediasüsteemi ja meediakasutust. Ajakirjanduse suuna
valinud täiendavad oma teadmisi reporteritöös, meediakriitikas ning
massikommunikatsiooni ajaloos.
Veel võivad tudengid oma vabal valikul õppida juurde inglise, saksa, vene ja
prantsuse keelt, suhtlemispsühholoogiat, avalikku arvamust, tsensuuri ning Eesti
ajakirjanduse ajalugu, ajalehekujundust ning reklaami. Ajakirjanduse ja
suhtekorralduse eriala bakalaureuse taseme lõpetanul on võimalus hakata tööle
reporteri, pressiesindaja või suhtekorraldajana.
Pärast bakalaureuseastme lõpetamist on võimalik üle minna magistriõppesse kas
ajakirjanduse, kommunikatsioonijuhtimise või meedia ja kommunikatsiooni erialal.
Ajakirjanduse eriala magistriõppe eesmärk on valmistada ette eeskätt toimetaja
kvalifikatsiooniga inimesi, kes oleksid võimelised töötama ükskõik millises