2. Majanduslikud raskused: diktaatorid lubasid võimule tulles riigi majandusliku järje paranemist ja riigi abi kitsaskohtade lahendamisel. 3.Nimeta kaks iseloomulikku tunnust, mille poolest diktatuuririik erineb demokraatlikust riigist. 1. Diktatuuri puhul on poliitiline võim koondunud ühe isiku või rühma kätte. Demokraatiat puhul on rahval määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises ning kodanikuvabaduste ja - -õiguste olemasolus. 2. Diktatuuri puhul on ajakirjanudus rangelt kontrollitud, kuid demokraatia puhul on ajakirjandus vaba. 4. Nimeta diktatuuririikidele iseloomulikke tunnuseid koos näidetega Itaaliast või Saksamaalt kahe sõja vahel. Saksamaa näitel · Majanduses: Riigivõim on koondatud ühe isiku (diktaatori) või väikese grupi kätte. Näide: Majandus võeti riigi kontrolli alla,seda hakati juhtima nelja-aasta plaanide kaudu. · Ühiskondlikus elus: Rahvas ei ole iseseisev.
tänapäeva Eesti ajakirjanduse osatähtsus on lugejate hulgas oluliselt NSVL ajaga tõusnud. NSVL ajal kui valitses tsensuur ei olnud ajakirjandus sõltumatu ning inimesi ei huvitanud väga see mida seal kirjutati kuna tõde oli nagunii mingil määral moonutatud. Kuigi ajakirjanduse populaarsus on tõusnud, leidub meie poe lettidel ka nn. kollast ajakirjandust, kus räägitakse eelkõige inimesi taga. Vanasti oli ajakirjandus tõsine ning sellist asja nagu kollane ajakirjanudus ei esinenud. Tänapäeva kirjandusele on eriti omapärane postmodernistlik stiil ja seda nii zanride, kui ka keele koha pealt. Samas on iseloomulik ka otsekohesus ning väga tabav kirjastiil. Nüüdisaja mahukad romaanid nt. Kertu Rakke ,,Küpsiseparadiis" ja Nikolai Barutini ,,Kentaur" - neis on seda eksperementaalsust mis põimub vanasti enim kasutatava traditsioonilise kirjandusega. Samas on tänapäeval avatud ka uusi kohti kus annab avaldada om kirjutisi.
annaabi.ee 
