Ajakirjandus kui neljas võim
Seoses sellega
tekib aga ka palju probleeme ja küsimusi,kas ajakirjandusvabadus peab nii lai olema
või peaks seda teatud määral veel suurendama, et inimesed ümbritsevaga rohkem
kursis oleks.
Ajakirjanduses on olemas justkui kaks nö olekut.Üks olek on see, kus ajakirjandus
püüab hästi kriitiliselt ja ausalt kirjeldada reaalsust, teine aga see, kus ajakirjandus
hakkab ise endale looma mingisuguseid eesmärke, puuslikke, hakkab kirjeldama
reaalsust sellisena nagu see ei ole ning nii ta ajakirjandustarbijaleka kõige enam
mõjub. Ajakirjanikul on oma loo kirjutamisel alati mitu valikut kas ta kirjutab loo,kus
jutustab uudisest detailselt ja kontrollib oma esitatud faktide tõesust enne,kui loo
väljastab, või loob ta skandaalimaigulise kõmuloo,kus esitatud faktid jäävad
kontrollimata ja kus ajakirjanduseetika reegleid on piiri peal täidetud. Halb on see, et
just kõmulood, mida toodab kollane ajakirjandus, lähevad inimestele kõige rohkem