Ajakirjanduse usaldatavus Seoses majanduskriisiga on usk ajakirjandusse oluliselt vähenenud. Kollase ajakirjanduse osakaal meedia hulgas on jätkuvalt näidanud kasvutrendi. Piirid väärtuslike ja väärtusetute uudiste vahel on muutnud hämaraks. Neljas võim on kolinud Internetti ja ihkab vaid võimalikult suurt klikkide ja kommide arvu, olenemata uudise sisukusest ja kvaliteedist. Tekitades küsimuse, kuhu viib see edasi meedia ja kas õnnestub veel kunagi pinnale ujuda ja taastada usaldas lugejate seas? Seoses meedia kolimisega Internetti on paberikandja kaotanud
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Eesti keele õigekeelsus ja väljendusõpetus Referaat Ajakirjanduse poliitiline korrektsus Koostaja: Külliki Otsa Juhendaja: Kristi Kuningas Tartu, 2011 Sissejuhatus Antud referaat on üldjoontes teemal ajakirjanduse poliitiline korrektsus, uuritud on kas Eesti ajakirjandus järgib poliitilist korrektsust. Käsitletakse teemasid nagu soorollid, meeste ja naiste eristamine, rassism, homoseksuaalsus ja eakad inimesed. Algallikas on oma uurimuses kasutanud Eestis ilmuvate ajalehtede materjale. ,,Otsides 2003. aasta septembrist detsembrini ajalehtedest Eesti Päevaleht, Postimees ja SL Õhtuleht näiteid sugude, rasside ja rahvuste,
Ma-ilm ja mõnda (Kreutzwald, 1849): väga moodne, Saksa pildiajakirja eeskujul. ERIPÄRA: autoriteks baltisakslastest vaimulikud, rahvavalgustuslik missioon, talupojale suunatud õpetlik, personaalne, põimub kirjandusega, kirjakeele arendamine, jutustav maneer! 1857-1878 Rahvuslik ärkamine, õpetav ajakirjandus Perno Postimees (sõnumid kiriku- ja koolielust, põllutööst, tervishoiust, jutud, teadaanded, kuulutused. SOTSIAALPOLIITILISTE PROBLEEMIDE KÄSITLUS KEELATUD!). Järjepideva ajakirjanduse algus. Õpetas talurahva lehte lugema. Huumor, jutud, luuletused. Emotsionaalne. Üle- eestiline. Jannsen toimetas (1857-63). Eesti Postimees Esimene ülemaalise tähtsusega. Ajakirj. Ainuvalitseja kuni 1878. Õpetlik, konservatiivne, rahvustunde õhutamine, hariduse propaganda. Sõnumid maailmast, juhtkirjalaadne. KOIDULA. Lugejakirjad haritlastest kaastöötajad. ,,Suur sulesõda" (Jannsen vs Jakobson). Arvukalt lisasid (jutulisa, misjonilisa, eesti pöllomees). Ajakirj
Vali üks väljaanne, kas praegusest ajast või ajaloost 1) kes on väljaandja 2) mida ja kelle jaoks ajakirja väljaandja suunitleb 3) anna oma hinnang kas väljaandja eesmärk on täidetud Eksam: (üks on mahukam, põhjendamise/selgitusega küsimus, üks väljaanne igast perioodist; kes oli ajakirjanduses .. ? 7.mai kell 16.00 Loeng 09.04 Esimestest väljaannetest järjepideva ajakirjanduseni Järjepideva ajakirjanduse algus – Perno Postimees 1857, kaastööliste kaasamine, iganädalane ilmumine, rahva harimine, suhtlus lugejaga. 1864. a Eesti Postimees – Jansen , 1878. a Sakala - Jakobson , 1879. a TES / Virulane - Jakob Järv , jne jne toimetaja keskne ajakirjandus, rahvavalgustuslikud persoonid andsid väljaandele, mida nad juhtisid, oma näo ja hinnangulise olemuse, nad olid juhtfiguurid. Kui tekkis eestikeelsete väljaannete paljusus, taipasid ka baltisakslased, et oleks vaja väljaannete teel
Minu suhted ajakirjandusega! Oma elu jooksul olen ma kokku puutunud paljude ajakirjandusvaldkondadega. Ma ei mäleta, millal ma esimest korda meediaga kokku puutusin. Tõenäoliselt oli see juba väga noorelt ja ma ei saanud arugi mida see tähendab. Tihedamalt hakkas ajakirjandus mind huvitama siis, kui ma juba koolis käisin. Ma oskasin lugeda ja tahtsin teada saada, mida ajalehtedes kirjutatakse. Mida vanemaks ma sain, seda rohkem puutusin ma ajakirjandusega kokku. Tänapäeval ei ela ma ühtegi päeva ilma ajakirjandusega kokku puutumata. Igal päeval tulevad telerist uudised. Tavaliselt vaatan ma uudiseid ETV-st, sest sealsed uudised annavad kõige tõsisemat infot ja ei ole liialdatud mõtetute uudistega. Vahel jälgin ma ka Kanal 2 või TV3 uudiseid, aga need on rohkem meelelahutusuudised. Televisioonist vaatan ma ka erinevaid filme ja seriaale. Mulle meeldib vaadata komöödiaid ja põnevikke. Raadiot ma eriti ei kuula, a...
Ajakirjanduse roll ühiskonnas Ajakirjanduse kaudu saavad inimesed informatsiooni, mis toimub nende ümber maailmas. Ajakirjandus on äärmiselt oluline demokraatlikus ühiskonnas, kuna sellises ühiskonnas on rahvavõim ning tänu sellele peab rahvas olema võimalikult hästi teadlik neid ümbritsevast. Üks väga oluline vaatepunkt ühiskonna jaoks on uudised, mis kajastavad maailmas toimuvat. Teadmised sellest, mis toimub mujal maailmas aitavad näha probleeme enda ümber ja leida neile ka lahendusi.
Ajakirjanduse müüdid Lugesin kolumnisti Martin Kala arvamusartiklit ajakirjanduse müütidest, mis avaldati Postimehes 28.novembril 2011. Nagu iga ühiskonda mõjutava teguri juhtumis, on ajakirjandusegi kohta liikvel informatsiooni, mis ei vasta tegelikkusele. Just nende lahti mõtestamise ja ümberlükkamisega Martin Kala otsustaski tegeleda, tuues sealjuures arvukaid ja mõjuvaid näiteid. ,,Esimene müüt: ajalehed on suremas," algas üks pealõikudest kurjakuulutavalt, ent
Anastasia Djomina 11a Ajakirjanduse roll ühiskonnas. Ajakirjandusel on palju rolle: ta informeerib ja harib, edastab uudiseid ja teateid, kommenteerib, anlüüsib ja kritiseerib ühiskonnas toimuvat. Minu arust, kõik inimesed sõltuvad informatsioonist, las see on valuutakurss või teadlaste avastus. Ma arvan, et ajakirjandus peab mitte ainult informeerima inimesi, aga veel muutma maailma paremaks; leidma väljapääsu erinevatest olukordadest, tegema järeldusi artikli lõpus ja, kõige olulisem, püüdlema rääkida tõsijuttu. Paljud inimesed nimetavad ajakirjandust neljandaks võimuks ja nendes sõnades peitub omajagu tõtt, sest inimesed rohkem kuulavad ja usaldavad just ajakirjanikke kui riigivõimu, sest ajakirjanikud on elanikkonnale ligemal. Inimesed, kes töötavad massiteabevahendites vastutavad oma väljaantud materjali eest. See inimene peaks järgima kõike fakte, mitte liialdades neid. Tänapäeval on palju võimalusi uudiste edastamiseks ja saam...
Arvamuslugu Ajakirjanduse roll demokraatlikus ühiskonnas Ajakirjanduse kaudu saavad inimesed informatsiooni selle kohta, mis toimub nende ümber, riigis kus nad elavad ja ka välismaal. Ajakirjandus on äärmiselt oluline demokraatlikus ühiskonnas, kuna demokraatia tähendab rahvavõimu ning selleks peab rahvas olema võimalikult hästi teadlik neid ümbritsevast. Üks väga oluline aspekt ühiskonna jaoks on uudised, mis kajastavad välismaal toimuvat. Teadmised sellest, mis toimub mujal maailmas
Ajakirjanduse roll demokraatlikus ühiskonnas Ajakirjandusel on demokraatlikus ühiskonnas õige mitu rolli:Ajakirjanikud jälgivad poliitikuid,et sundida neid aru anda oma lubaduste täitmisest ja kogu see meedia meelitab avalikkuse tähelepanu poliitikale. Ajakirjandus on juba aastaid olnud ühiskonnale vajalik.Tänu ajakirjandusele saavad riigiametnikud teada elanike suhtumisest nende poolt vastu võetud otsustesseAjakirjanduse roll on kasulik ka valitsusorganitele,kes saavad teada rahva huvidest ja selle järgi saavad nad oma otsuseid korrigeerida.Riigikogi liikmed saavad teada rahva huvidest tänu ajakirjandusele.Tähtis on aga see, et ajakirjanikud on sageli rahva poolt ja nad kaitsevad nende huve,tuues välja valitsusliikmete alatud teod.Kui ei oleks ajakirjanikke ehk kogu meediat,siis ei saaks inimesed teada valitsusliikmete alatutest teodest.Paljud riigikogu liikmed süüdistavad ajakirjanikke selles, et rahvas neid...
Ajakirjanduse roll demokraatlikus ühiskonnas Harri Gellart 9.klass Ühiskond Sõnavabadus on õigus vabalt avaldada oma mõtteid ja levitada nende kohta informatsiooni. Sõnavabadus hõlmab oma ideede väljendamist mitte üksnes sõna kujul, vaid ka näiteks pildis, trükis, filmis, pantomiimis ja muul viisil. Lisaks arvamusvabadusele ja väljendusvabadusele hõlmab sõnavabadus ka infovabadust ehk isiku õigust saada avalikku informatsiooni. Sõnavabadus on üks inimese põhivabadustest, sisaldudes näiteks Inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklis 19 ja Eesti Vabariigi põhiseaduses. Viimase § 45 kohaselt: Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, terv...
raamatutes väga harva kasutati. 1715 ilmus Uus Testament, 1721 kodu- ja kirikuraamat, mis kujunes kõige levinumaks lugemisraamatuks 18. sajandil. 1718 arvatavasti ilmus eestikeelne kalender Tallinnas "Eesti-Ma Rahwa Kalender ehk Täht-Ramat". 1739 ilmus piibel (põhja-)eesti keeles Põhjasõja alguseks oli Eestis 3 trükikoda, siis aga laastasid sõda ja katk maa. Narva trükikoda suleti, Tartu ülikooli trükikoda viidi Rootsi. Säilus vaid Tallinna trükikoda. Eesti raamatu ja ajakirjanduse ajaloos pöördelise tähtsusega oli Peter Ernst Wilde eratrükikoja asutamine Põltsamaal. Major Woldemar Johann v. Lauw oli arendanud Põltsamaa suureks manufaktuurtööstuse keskuseks. Siia kutsus ta arstiks Wilde, kes tuli Põltsamaale suurte kavatsustega: asutas haigla, apteegi, meditsiinikooli, tahtis välja anda meditsiini ja põllumajandusajakirju saksa, eesti ja läti keeles. Tänu sellele, et kindralkuberner George v Browne nägi endale alluvate provintside arengut samas
Ajakirjanduse roll demokraatlikus ühiskonnas Ajakirjandusel on demokraatlikus ühiskonnas õige mitu rolli:Ajakirjanikud jälgivad poliitikuid,et sundida neid aru anda oma lubaduste täitmisest ja kogu see meedia meelitab avalikkuse tähelepanu poliitikale. Ajakirjandus on juba aastaid olnud ühiskonnale vajalik.Tänu ajakirjandusele saavad riigiametnikud teada elanike suhtumisest nende poolt vastu võetud otsustesseAjakirjanduse roll on kasulik ka valitsusorganitele,kes saavad teada rahva huvidest ja selle järgi saavad nad oma otsuseid korrigeerida.Riigikogi liikmed saavad teada rahva huvidest tänu ajakirjandusele.Tähtis on aga see, et ajakirjanikud on sageli rahva poolt ja nad kaitsevad nende huve,tuues välja valitsusliikmete alatud teod.Kui ei oleks ajakirjanikke ehk kogu meediat,siis ei saaks inimesed teada valitsusliikmete alatutest teodest.Paljud riigikogu liikmed süüdistavad ajakirjanikke selles, et rahvas neid...
Ajakirjanduse roll demokraatlikus ühiskonnas Arvamuslugu Ajakirjandusel on väga suur roll demokraatlikus riigis. Inimesed saavad selle kaudu väga palju infot selle kohta, mis toimub riigis ja ka välismaal. Neljas võim ehk ajakirjandus mõjutab palju inimese mõtteviisi ja tema käitumist. Ajakirjanduse alla lähevad: internet, televisioon, ajalehed, ajakirjad jms. Ajakirjandus võib palju inimesed välja tuua väga halvas valguses. Paljudes ajalehtedes ja uudistes on tavaliselt esimeseks uudiseks negatiivne uudis, mis mõjutab inimesi palju ja tänu sellel on inimesed masenduses ja kurvad. Ajakirjanike üks suur roll on teavitamine kiiresti inimestele, mis maailmas või riigis toimub. Kuna kõik ajakirjanikud tahavad, et tema uudist müüdakse väga palju, siis nad kõik on võimelised selle
Postimehe kõrval leidsid poolehoidu ka K. Pätsi “Teataja” (1901-05 Tallinnas) P. Speegi “Uudised” (1903-05 Tartus) Ajakirjandusse sekkusid ka koolinoored Ajalehtedesse hakkas üha enam ilmuma satiirilisi pilkelisasid 1906 muretses Päevaleht endale modernsemad trükimasinad- I Maailmasõja ajal trükiti lehte üle 50 000 eksemplari Trükikodade arv Eestis kahekordistus 1905 revolutsiooni ja järgneva sõjaolukorra tõttu halvati Balti ajakirjanduse vaba areng Piirangute nõrgenemisel 1910 muutus ajaleht pisiettevõttest suurettevõtteks 20 saj. Alguses muutus ajaleht päevakajaliseks ja säilitamisväärtus langes Ajakirjandus Nõukogude ajal Okupeeritud Eesti ajakirjandus allus igati Moskva kontrollile Sisu ja hoiak määrati Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei poolt Ajalehti käsitleti kui mõjutusvahenditena, ajakirjanduse tuumaks oli propaganda Ajalehed ilmusid suurte tiraažidena, mis saavutati tihti pealesurutud/
maailmavaated. Sellest kujunevad omakorda välja konfliktid. Lahkhelide tekkimine pole tegelikult sugugi halb, sest vaidlustest selgub ju kõige õigem tõde. Muidugi võivad kokkupuuted vahel ka sandisti lõppeda, kuid see näitab ainult osapoolte harimatust ning oskamatust omavahel suhelda. Olulisim osa meediast on loomulikult uudised. Meedia põhiroll inimkonna ees ongi rahva kiire informeerimine sündmustest maailmas. Ilma ajakirjanduse, televisiooni, raadio ja internetita oleks meie teadmised maailmas toimuvast väga minimaalsed ning külajututasemel. Seega on meedia meile oluline, saamaks aru, mis laias maailmas tegelikult toimub. Eesti on noor riik ja probleeme on tal nagu noortel inimestelgi pidevalt. Kuid me saame sellest üle. Meedia roll tema ja poliitika suhtes, on olla kotkas, kes jälgib pingsalt ja koguaeg meie valitsejate tegemisi ning sepistusi
-- , . . « », « ». , . 911 « » (« »). «» -- . gazzetta (). XVI ( , , ) , . (. gazza), . -- « , ». , , . Acta diurna populi romani (« ») . , . , , , , . « », VIII . . , , . , . : 1450- , , , ( ) . XVI . «» -- gazzetta, . , -- -- « ».
,,Kungla mehed" analüüs 1. Millisele kahele tähtsale ajakirjanduse ülesandele viitab A.Lobjakas? Too 2 näidet tekstist. Kolumnist Ahto Lobjakas viitab oma arvamusartiklis ,,Kungla mehed" kahele põhilisele ajakirjanduse ülesandele. Esimene ülesanne on kriitika valitsuse tegevuse üle. Artikli lõigust ,,Ajakirjandus on poliitika sanitar ega saagi tänapäeva Eestis suurt midagi muud olla" on selgesti näha, et Ahto Lobjakas vahendab ajakirjanduse põhifunktsiooni. Teiseks ülesandeks on avalikkuse loomine. Sellele ülesandele on viidatud lõigus ,,Karmid küsimused on õigustatud ja selgus ühiskonna jaoks vajalik kui arstirohi.". Sellega tahab artikli autor lugejateni tuua pildi ühiskonnast ning seega informeeritaksegi lugejat olukorrast, mis hetkel poliitikas valitseb ning kujundatakse avalikku arvamust sisepoliitika olukorrast Eestist. (87 sõna) 2. 5 probleemi, mis tuleb lahendada Eesti poliitikutel, et meie
Kas ajakirjanikul on kohustus edastada oma artiklites korrektset informatsiooni ja järgida eetikareegleid? Eesti ajakirjandus- ja keeleteadlane Juhan Peegel on öelnud: ,,mida suurem on vabadus, seda suurem on vastutus". Ajakirjandusvabadus ja vastutus käivad käsikäes. Tänapäeva demokraatia lahutamatuks osaks on ajakirjandusvabadus. Eristab meie ühiskonda autoritaarsest või totalitaarsest reziimist just see, et meil puudub tsensuur. Ajakirjandusvabadus välistab riigipoolse kontrolli ajakirjanduse sisu üle. See tähendab, et ajakirjanik võib kirjutada põhimõtteliselt sellest, millest ise tahab. Sõnavabaduse tõttu on tal selleks õigus. Aga samuti tähendab see, et tema ise ja ajakirjandusväljaanne peavad vastutama tema kirjutatu eest, mis on avaldatud tema enda nime all. Näiteks kui keegi ajakirjanik X kirjutab loo kodanikust Y, kes olevat ajakirjaniku väitel teinud midagi, mida too siis avalikult hukka mõistab, on kodanik Y-l
Ajakirjanduse rollid ühiskonnas; Eesti ajakirjanduseetika koodeks; Eesti meedia ja eetika; Ajakirjanik ja eetika; Reklaam ja eetika; Allikate kaits 1. AJAKIRJANDUSE ROLLID ÜHISKONNAS (MIKS ON AJAKIRJANDUST VAJA) 1) Pakkuda uudislikku ja praktilist teavet 2) Vahendada eri inimrühmade arvamust ja teavet • Eksperdid ja tavainimesed • Nt. USA ja EL, Erinevad parteid, vanurid ja lapsed 3) Meelelahutus 4) Vahendada teadmisi ja sellega avardada inimeste silmaringi • Kuldvillak, Maahommik, Kuuuurja, Radar • Raske eristada meelelahutusest 5) Kujundada ühiseid arusaamu, väärtushinnanguid ja nendele vastavaid käitumisviise
Internet on üks parimaid võimalusi uute lugude otsimiseks ning avaldamiseks. Et aga ilmas toimuvat on palju ning rahvaarvu kasvades suureneb see pidevalt, võib info ülekülluse tõttu jääda nii mõndagi olulist märkamata. Samas võidakse paari kontrollimata fakti põhjal teha suurt paanikat, sest sensatsioonilised pealkirjad müüvad. Kuni maailmas on massikultuuri järgivaid inimesi, see tähendab igavesti, müüb ka teiste eraelu. Kuulsuste privaatsuse rikkumine on tänapäeva ajakirjanduse tõsine probleem ning sageli koheldakse neid inimesi rahva ühisomandina. Ühtlasi võitleme aga kõik enda õiguste eest. Ajakirjandust saab rahvas kasutada riigi, võimu ja ligimeste vastu, ent sedasama saab kasutada rahva enda vastu. Olgu ta suulises või kirjalikus vormis, ei ole see oma üldjoontes muutunud tuhandeid aastaid ning vaevalt seda ka juhtub tuhandete aastate pärast. Muutuvad andmekandjad, muutuvad arusaamad, kuid ühte ei saa me kindlasti muuta: inimese piiritut
Hea tsaari kujund ja ärkamisaegne Eesti ajakirjandus Liis Buht matr nr A84426 Sissejuhatus Käesolevas töös uurin ärkamisaega perioodil 1850-1880, millest see kõik üldse alguse sai ja kuidas mõjutas Venemaal troonil olnud tsaari tegevus eestlasi ja Eesti ajakirjandust. Ühtlasi toon välja need isikud, kes läbi ajakirjanduse seisid Eesti ja eestlaste eest. Otsides ärkamisaja kohta erinevat materjali leidsin, et kuigi ärkamisaja täpset aastat on raske määratleda, on erinevate allikate autorid nõus rahvusliku ärkamisaja alguseks lugema 1850-ndate aastate esimest poolt. Raskem on aga kindlaks teha seda, millal ärkamisaeg lõppes. Mart Laari kohaselt (Laar 2005) lõppes ärkamisaeg 1880-ndate alguses, kui troonile tuli Aleksander III, algas venestamine ning Eesti rahvuslik liikumine lõhestus
Andrus Kivirähk “Mees, kes teadis ussisõnu” Koostajad: Aleks Mark ja Georg M. Puhm Tallinna Nõmme Gümnaasium 2015 Andrus Kivirähk On õppinud Tallinna 32. Keskkoolis ja Tartu Ülikoolis ajakirjanduse erialal Ta töötab Eesti Päevalehes 2000. aastate menukaim eesti kirjanik Kuulub Eesti Kirjanike Liitu ning on võitnud mitmeid autasusid Näiteid teistest teostest “ Ivan Orava mälestused ehk Minevik kui helesinised mäed” “ Sirli, Siim ja saladused” “ Rehepapp ehk november” “Wremja. Zorro märk” (koos Mart Juurega ) “Mees, kes teadis ussisõnu” Autori üks tuntuimatest romaanidest Ilmunud aastal 2007 On ilmunud läti, tšehhi ja prantsuse keeles
Va l g u s t u s k i r j a n d u s I n g l i s m a a l Valgustusajastu Valgustusideede tekkekohaks on Inglismaa. Valgustus liikus kahes suunas ning Inglismaal levis empirism ehk tunnetuse alusena nähti meelelist kogemust. Valgustusajastu Valgustusideed levisid ajakirjanduse kaudu. Valgustusajastu Inglismaa kirjanduses oli juhtivaks zanriks oli romaan. Valgustusajastu inglise keeles on Age of Enlightenment. Daniel Defoe Muutke teksti laade Elas aastatel 16601731. Teine tase Ta on elanud üle Londoni katku Kolmas tase
rangelt valitseva võimu kontrolli all. 7. Mis on ajakirjandusvabadus? Ajakirjandusvabadus on inimese väärikus, ausus, õigus, vägivalla vältimine, tolerantsus ning sõltumatu info edastamine, see ei ole absoluutne. 8. Massikommunikatsiooni reguleerimise viisid · Tururegulatsioon - tarbija mõjutab oma valikutega reklaamiandja huvisid · Riigipoolne regulatsioon - tsensuur ja sõnavabadus · Eneseregulatsioon ajakirjanduse eetikakoodeks, ajakirjanduskriitika, ajakirjanike organisatsioonid · Rahvapoolne regulatsioon meediatarbija on organiseerunud ja esitab nõudmisi (Kansan Radioliitto) 9. Mis iseloomustab meediat, kui tööstusharu? Ajakirjandus on jagunenud meediagruppideks ja kontsernideks, mille rõhk on kasumi ja turuosa suurendamisel. Kasumit saab suurendada rohkemate reklaamidega, sest nende eest saadakse reklaamiraha
Äike ja eksiarvamused Kuigi äike võib-olla väga rahumeelne, kuulub see atmosfäärinähtus siiski ohtlike hulka, sest üldiselt rahuliku ilmastikuga Eestiski saame mõnikord ajakirjanduse ja meedia vahendusel teada, et välk süütas mõne maja põlema või lõi kuskile sisse, häiris mobiililevi või elektrivarustust, koguni tuli mõnele inimesele hukatuseks. Kas äike on kasulik?Välk on vaid üks äikese komponent. Täpsem oleks isegi öelda, et tagajärg. Milles siis seisneb äikese kasulikkus?Oluline roll on äikesel veeringes, eriti kuivtroopikas, kus äikesed või orkaanid toovad kaasa sealsed pea ainsad vihmad. Muide, nii mõneski kuivas kohas
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Eduard Vilde Koostas: Jaagup Tuisk Klass: 8.b Juhendaja: Ülle Salumäe Tallinn 2016 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Eduard Vilde elulugu...............................................................................................................4 1.1 Lapsepõlv..........................................................................................................................4 1.2 Vilde ajakirjanikutee algus................................................................................................4 1.3 Looming.............................................................................................................................
AJAKIRJANDUS Sotsiaalteaduskond Ajakirjanduse eriala saab õppida Tartu Ülikoolis. Ajakirjanduse ja suhtekorralduse eriala bakalaureuseõppes toimub õppetöö nii, et esimesel aastal läbivad tudengid üldsotsiaalteaduslikke aineid, teisel aastal õpitakse süvendatult telekommunikatsiooniteadusi ja kolmandal aastal toimub spetsialiseerumine kas siis ajakirjandusele või suhtekorraldusele. Läbitakse kursused politoloogias, semiootikas, ettevõtte- ja rahvamajanduses, õigusteadustes, sotsioloogias, avalikus kommunikatsioonis ning suhtekorralduses.
Annabel Kaldvee Ajakirjandus eesti ühiskonnas Ajakirjanduse üks olulisemaid ülesandeid on olnud ajast aega muuta ühiskond inimestele elamisväärsemaks. Kahjuks on aga tänapäeval see ajakirjanduse algne mõte ja põhiline ülesanne soiku vajunud ning nüüd täidab ajakirjandus suures osas vaid meelelahutaja osa. Kas see on nii ka Eesti ajakirjandusega? Eestikeelsete perioodikaväljaannete ilmumisega 19. sajandil kiirenes oluliselt informatsiooni levik rahva reas, suurenesid nii üldine haritustase kui sotsiaalne aktiivsus. Ajakirjanduse levik võimaldas inimestel sõna võtta erinevates majanduslikes ning poliitilistes küsimustes. Pressil on olnud läbi aegade eestlaste
Whati is the role of journalism in community and society Mis on ajakirjanduse roll kogukonnas? Ma arvan, et ajakirjanduse roll kogukonnas on põhiliselt see, et ta annab informatsiooni, mis toimub mujal maailmas. Näiteks linnast väljas elavad inimesed saavad teada asjadest, mis toimub pealinnas. Erinevad situatsioonid-Linnapea vahetumine, seaduste redigeerimine, uute hoonete ehitamine jne. Sama käib ka ühiskonna kohta. Samamoodi annab ajakirjandus kogu ühiskonnale aimu asjadest, mis toimub teistes kogukondades. Näiteks Tallinnlased saavad just läbi ajakirjanduse
Kuidas president Pätsi peale surutud vaikiv ajastu mõjutas järgnevat ajalugu kuni 1940. aastani? Vaikivaks ajastuks nimetatakse perioodi 1934. aastast kuni 1940. aastani. Seda perioodi on kutsutud ka Põhiseaduse kriisiks ning riigipöördeks. Selle tulemusena muudeti Eesti riigikorda ulatuslikult. Vaikiv ajastu algas 1934. aastal riigipöördega, mille peamisteks korraldajateks olid riigipea Konstantin Päts ning kindral Johan Laidoner. Detsembris 1934 ilus määrus, millega asuti piirama ajakirjanduse sõnavabadust. Hiljem rakendati ka otseseid jõuvõtteid: Maaleht suleti ja Postimees allutati kontrollile. Peagi laienes ajakirjanduse üle kehtestatud kontroll ka teistele elualadele nagu näiteks ametiühingutele, noorsooliikumistele, omavalitsustele, kõrgkoolidele. Samuti kirjandusele, kunstile ja teatrile. Erilisi muudatusi riigivalitsemises ei toimunud, säilis üheparteisüsteem ja valitsuse kontroll elualade üle
Praktiline eetika, millele antud infovärav keskendub, tegeleb juba konkreetsemate moraaliküsimustega, mis erinevatel elualadel võivad esile kerkida. Praktilise eetika alla kuulub ka kutse-eetika, mis tegeleb moraaliküsimustega ühe kindla professiooni raames. Teoreetiline ja praktiline eetika pole aga alati üheselt lahutatavad. Mõnikord ajendavad keerulised praktilised küsimused teadlasi mõtlema ka teoreetilistele probleemidele ning teooriat vastavalt täiendama. Meediaeetika tegeleb ajakirjanduse eesmärkide ja väärtustega (nt tõese teabe edastamine, sõltumatus, vastutus jms), hõlmates lisaks teoreetilisele arutelule ka praktilisi probleeme ajakirjanike ja meediakanalite töös. Meediaeetika uurimisaine on uudised, arvamuslood ja saated traditsioonilistes kanalites nagu ajalehed, ajakirjad, televisioon ja raadio. Lisaks käsitletakse ka tänapäevaseid interaktiivseid vorme nagu kommentaariumid ja võrgupäevikud, mis seob meediaeetika tihedalt arvuti- ja informatsioonieetikaga
seda nautides, on tegemist suurepärase ametiga. Tänapäeval on tarbekirjandus lai sektor ning raamatupoed on raamatuid täis, tihti ka kliente. Meie areneva tehnoloogia kõrval on raamat siiski oma suurusega võrreldes kõige rohkemat informatsiooni sisaldav mehaaniline teos. Raamat müüb , vaatamata sellele, et on olemas raamatukogud, mis lugejaile täiesti tasuta teadmisi lugeda pakub. Lugejad on suutelised kirjanduse nimel kulutama, mis näitab vaid positiivset. Ajakirjanduse näol on tasakaal ilmselgelt kaldunud äri poole peale. Jah, ajakirjanikud töötavad agaralt artiklite kallal, nad näevad palju vaeva ja jagavad artiklitesse oma elukogemusi ja loomingut. Iga ajakirjaniku stiil on omapärane, see kujundabki ajakirjandusteose imidzi. Loomulikult on parem hommikuti võtta kätte värske leht, milles peituvale informatsioonile saab toetuda. Siin eristamegi piiri ajakirjanduse ning kollase ajakirjanduse vahel.
tihti mõjutavad need ka rahva otsustusvõimet. Näiteks saab tuua kasvõi valimised. Sel ajal kirjutavad kõik võimalikud ajalehed erinevate erakondade kohta ning sageli panevad meedia väljaanded ise ka juttu juurde, mis ajab asja veel segasemaks. Lõppude lõpuks teevad valijad oma otsuse selle järgi, mida nad kuulnud ja lugenud on ning see tähendab seda, et riigikogu koosseis võib kaudselt oleneda täiesti ajakirjanduse juttudest. Samuti kirjutatakse liiga palju halvustavaid uudiseid erinevatest asutustest ja firmadest. Tihti saab jälle lugeda, kuidas kuskil haiglas mingi traagiline sündmus juhtus, kuidas kuskil söögikohas toidu seest midagi leiti või siis kuidas kuskil poes jälle aegunud toitu müüdi. Need kõik uudised muudavad meeletult inimeste arvamusi negatiivsemaks ning see omakorda toob probleeme vastavatele asutustele. Uudised võiksid vähem erinevaid asutusi maha teha ning
Vaba ajakirjanduse plussid Vaba ajakirjanduse miinused sõnavabadus meedia mõjutamine mõttevabadus ebaadekvaatne infolevik Informatsiooni edastamine sõltumatult kriitika reisimine tööga seonduvad ohud kontroll poliitikute üle pole asjakohased tagada suur publik kuulujutud tagada suur publik Vaba ajakirjandus tugineb sõnavabadusele, mis aga ei tähenda absoluutset vabadust valida enese väljendamiseks ise aega, kohta ja viisi. Vaba ajakirjanduses räägitakse asjakohatuid uudiseid staaridest, mõistetakse hukka inimesi ,ilma informatsioon kontrollimata, skandaalid, altkäemaksu süüdistused jne. Seda kõike tehes tahetakse luua omale võimalikult suur publik. Positiivne on kindlasti see, et meedia kontrollib poliitikute tegevust ja hoitakse asjadel silma pe...
väljaanne . Kadastiku MBO ja Linnamäe poolne väikeaktsionäride väljaostmine 2015a taandus Eesti Meedia aktiivsest juhtimisest Mart Kadastik ning müüs Linnamäele(firms UP Invest) maha 20% aktsiatest, mille läbi hakkas UP Investile kuuluma 70% Eesti Meedia aktsiatest. Aktsiaid müüsid ka Luht, Kull ja Issak ning Kadastik lahkus ka nõukogu esimehe kohalt. 3. Kuidas mõtleb ajakirjanik? Millest ta lähtub oma töös? Uudis kui ajakirjanduse alustala. Legitiimsus. Usaldusväärsus. Uudisväärtused. Usaldusväärsus kui ajakirjanduse ärimudeli alustala. Ajakirjanik lähtub oma töös sellest, et uudis oleks aktuaalne, eetiline ning kindlasti peaks olema uues meedias ka kasu toov faktor e klikimagnet. Usaldusväärsus on ajakirjanduse juures äärmiselt oluline. Ajakirjanduse usaldusväärsuse madalseis on USAs fikseeritud juba 1980del ning oli
See algul käsitsi paljundatud ajalehte hakati hiljem trükituna saatma pastoraatidesse, kus see siis ringles mööda mõisaid. · Tallinnas hakkas esimene saksakeelne päevaleht ilmuma 1860. aastal. 18. sajandi teisest poolest algas ajakirjade hoogne asutamine. Ilmuma hakkasid ka teadus ajakirjad, loodusteadusajakirjad, arstide ajakirjad, ning nn moraaliajakirjad. Esimeseks illustreeritud ajakirjaks peetakse ,,London Illustrated News`i". Tähtsat rolli ajakirjanduse levikus mängis ka trükikunsti areng. · 19-20.sajandil leiutati trükitehnika, tänu millele sai võimalikuks lehtede paljundamine suurtes tiraazides. · 1811. aastal läks käiku Koenigi konstrueeritud kiirpress, millega sai trükkida juba 400 poognat tunnis. · 1829. aastal leiutati ka stereotüüpia, mis oli eelduseks rotatsioonimasinale. · 1880. aastal leiutati fotode kliseerimine. · 1884. aastal leiutati ladumismasin.
Meedia Inimesed on läbi aegade infot talletanud ja edastanud väga erinevail moel. Teabe levitamise vahendid ehk meedia on inimkonna ajaloo jooksul väga palju muutunud, näiteks kunagiste teabekandjate savitahvli,pärgamendi ja papüüruste asemel on tänapäeval paber ja tahvelarvuti. Ka on muutunud kutselise ajakirjanduse roll ühiskonnas. Esimesed ajakirjad olid teadusajakirjad (loodus- ja arstiteaduslikud), aga ka õpetusliku sisuga ehk niinimetatud moraaliajakirjad. Tööstuslik pööre 18. sajandi teisel poolel ja 19. sajandil tõi kaasa olulisi muutusi, mis andsid tõuke meedia arengule. Meedial oli alates 19. sajandi teisest poolest ühiskonna demokraatlikumaks muutumisel oluline roll ja vastupidi. Ajalehed peegeldasid 19. sajandi keskpaigani autori seisukohti, kuid
Eesti ringhäälingu algusaastad (Peatükke Eesti ajakirjanduse ajaloost, Sigrid Kaasik 127-141) Meedia 11. klassile Kersti Jürgenson Eesti ringhäälingu algusaastad 1.1 Righäälingu tekkimine Eesti ajakirjanduse algus on tihedalt seotud soovi ja vajadusega rahvast harida ja valgustustööd teha. Juba äkamisaegsed ajakirjanikud tegelesid ka rahvavalgustamisega, poliitikaga, haridusega. Ligi sajand pärast trükiajakirjanduse algust sündis Eestis raadioringhääling (RH). Hoolimata sellest, et aeg oli edasi läinud, sarnanes raadio esialgne peamine funktsioon trükiajakirjanduse algaastate omaga. Eelkõige nähti raadios uusi võimalusi hariduse
Johann Voldemar Jannseni tegevus ja ajakirjanduse sünd Johann Voldemar Jannsen sündis 16. mail 1819. Vana- Vändra vallas. Elukutseks oli kantori, hiljem ka köstri ja koolmeistri amet Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis (alates aastast 1838). 1850 kolis Pärnusse, kus kuni 1863. aastani oli Pärnu Ülejõe vallakooli õpetaja. Tema kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude tõlkimisega. Kokku sisaldasid tema 3 avaldatud teost kokku 1003 laulu koos viisidega, neil oli ja on eesti vaimulikus kirjanduses oluline koht
millele on sõnavabadusel see tähendus nagu sel praegu meie sõnastikes on. Ajakirjandus toob ühiskonda veidigi selgust ja mõistmist, mis muidu võib jääda kodanikele halliks uduks või segadust tekitavaks faktoriks, oma riigi usalduse osas. Igal,ka kõge väiksemal arvamusel, mida avaldatakse meedias kõvahäälselt, on suur mõju ka laiema üldsuse arvamusele . Lähtudes arvamusliidrite soovitustest ning arvamusest ollakse väga mõjutatavad. Ühiskondlikus perspektiivis on ajakirjanduse tähtsus väga suur, sest aastast aastasse suureneb interaktiivne suhtlemine ning teabe kasutamine. Meedias kajastatav on inimestele väga oluline. Ajakirjanduses kirjutatakse õigetest ja valedest käitumisnormidest ning suhtumisest ühte või teise ühiskonda läbivasse teemasse. Tihti kirjutatakse just sellest, mida inimesed sisimas ootavad ja millest lugeda tahaksid, mitte aga sellest, millest tegelikult oleks vaja kirjutada.
Üldjuhul on sellises ajakirjanduses tähtis osa rahvusvahelistel artiklitel ja arvamuslugudel. Muidugi oodatakse ka minimaalselt pilte, korralikku formaati ja võimalikult palju teksti. Eelkõige seetõttu, et lugejaskond on tavaliseltl ühiskonna haritud osa. Samas enamik lehti, mis isegi ei täida täielikult neid kriteeriume, loetakse valge ajakirjanduse hulka. Enamasti põhjusel, et vähesed väljaanded jõuavad ideaali lähedale. Kollase ajakirjanduse reeglid on seevastu suhteliselt vabad ja sihtgrupiks peetakse harimatuid masse, kelle prioriteet on leida meediast meelelahutust ning aja sisustust. Massiajakirjanduselt ei oodata mingeid tõsiseid pikki analüütilisi arutlusi ja arvamuslugusid ühiskonnale olulistest probleemidest. Siit tulenevalt ei ole kunagi erilist teaduslikku tähelepanu kõmuajakirjandusele pööratud ega selle tegemist õpetatud. Sopaajakirjandust on võimalik üldpildis jaotada omakorda kolmeks
heliloomingu esiletõus; omakeelse ja -meelse koolikirjanduse teke; 4) ühtse kirjakeele teke; eesti folkloori väärtustamine ja rahvaluulekogude koostamine rahva seast pärit kirjasaatjate osavõtul; Muudutused 5) mitmehäälse koorimuusika viljelemine, eriti koolides, mis tegi võimalikuks ülemaalised laupeod 1869. aastast alates; 6) eesti ühiskonna suur iseorganiseerumisvõime "rohujuure" tasandil seltside, ühenduste ja põllumeeste kutseühingute näol; 7) Rahvusliku ajakirjanduse teke. Kultuur Eestikeelse ajakirjanduse areng Allikad: http://www.estonica.org/et/Haridus_ja_teadus/Eesti_hariduse_ajalugu_ %E2%80%94_ %C3%BChe_rahva_vaimse_vabanemise_lugu/Hariduse_murranguline_areng_19_sa jandil/ Aitäh kuulamast!
LOENGUS Kollase ajakirjanduse iseloomujooned: kõmuline, šokeeriv, ülespuhutud, agressiivne, meelelahutuslik. Kollase ajakirjanduse top uudisväärtused: konflikt, prominentsus, erakordsus. Kollase ajakirjanduse tunnused: kujunduselemendid, teemade valik, teemale lähenemine ehk vaatepunkt, uudisväärtuse järjestus, sisu struktuur, stiil ja keel, kirjutamislaad, liialdamine, suurem ajatus, üksik domineerib üldise üle, emotsionaalne aktsent, palju fun’i. Kui tuleb oluline info, siis esimene asi kohapeale minna ja taktika välja mõelda. Eetika On olemas seadused, mida peab järgima. Meediat käsitlevad otseselt: reguleerivad
ja massilise levitamise vahendeid. Ajakirjandus täidab paljusid ühiskondlike ülesandeid: 1) levitab ja ühtlustab valitsevaid väärtushinnanguid ja norme, vahendab ja kujundab avalikku arvamust, mõjutab ja toetab ametkondade tegevust, organiseerib massilist tegevust ja üritusi 2) pakub värsket uudislikku ja praktilist teavet, avardab silmaringi ja kujundab maailmapilti 3) vahendab, edastab ja propageerib kultuuriväärtusi, 4) sisustab vaba aega . Ajakirjandus Eestis Eesti ajakirjanduse algust loetakse aastast 1766, mil Põltsamaal hakkas Peter Ernst Wilde väljaandel ilmuma arstiteadusliku sisuga lehekene "Lühhike öppetus, mis sees monned head rohhud teäda antakse...". Et Wilde ise ei vallanud eesti keelt küllaldasel määral, hoolitses eestikeelse väljande sisu eest Põltsamaa kirikuõpetaja August Wilhelm Hupel.1806. aastal hakkasid Johann Philip von Roth ja Gustav Adolph Oldekop Tartus välja andma tartukeelset ajalehte "Tartoma Rahva Näddali-Leht".Järjepideva
3.3 Telefonile vastamine ja kõnede suunamine, teadete vastuvõtmine ja edastamine; 3.4 Töö postiga; 3.5 Kontrollida direktori ja direktori asetäitja korralduste õigeaegset täitmist; 3.6 Töötajate nõustamine asjaajamise ja arhiiviga seotud küsimustes 3.7 Kontoriruumi ja nõupidamiste ruumi korrashoiu tagamine, koosolekute toimumiseks vajalike vahendite ning materjalide ettevalmistamine; 3.8 Külaliste vastuvõtuga seonduvad ülesanded; 3.9 Lähetustega seonduv asjaajamine; 3.10 Ajakirjanduse tellimine; 3.11 Vastavate teenuste tellimine ja nende täitmise kontrollimine; 3.12 Ajakirjanduse jälgimine ja vajaliku/huvipakkuva informatsiooni edastamine 3.13 Edastab ameti töötajatele juhatuse informatsiooni. 4. ÕIGUSED 4.1 Saada ettevõtte juhtkonnalt informatsiooni, dokumente jms, mis on vajalikud tema tööülesannete täitmiseks; 4.2 Nõuda tema vastutusel olevate materiaalsete väärtuste hoidmiseks vajalikke tingimusi; 4.3 Saada ametialaselt vajalikku täiendkoolitust. 5
3.4 töö postiga; 3.5 kontrollida direktori ja direktori asetäitja korralduste õigeaegset täitmist; 3.6 töötajate nõustamine asjaajamise ja arhiiviga seotud küsimustes; 3.7 kontoriruumi ja nõupidamiste ruumi korrashoiu tagamine,koosolekute toimumiseks vajalike vahendite ning materjalide ettevalmistamine; 3.8 külaliste vastuvõtuga seonduvad ülesanded; 3.9 lähetustega seonduv asjaajamine; 3.10 ajakirjanduse tellimine; 3.11 vastavate teenuste tellimine ja nende täitmise kontrollimine; 3.12 ajakirjanduse jälgimine ja vajaliku/huvipakkuva informatsiooni edastamine; 3.13 edastab ameti töötajatele juhatuse informatsiooni. 4. Õigused Sekretäri õigused on: 4.1 saada ettevõtte juhtkonnalt informatsiooni,dokumente jms,mis on vajalikud tema tööülesannete täitmiseks; 4.2 nõuda tema vastutusel olevate materiaalsete väärtuste hoidmiseks vajalikke tingimusi;
Venestumine 1) Rahvusliku liikumise eeldused (lk80) -pärisorjuse kaotamine, talude päriseks ostmised, majanduskasv, hariduse levik, Lääne-Euroopa revulatsioonide mõju, Aleksander II toetas kultuuri ja hariduse levikut, ühistegevused, 2) Ajakirjanduse tähtsus (lk82)-kirjamehed- estofiilif- sakslastest mõisnikud ja harilised, kirikuõpetajad, kellele meeldis eesti keel, uurisid eest kombeid ja kultuuri, üks esimesi oli RobertRochlmann- alustas kalevipoja kirjutamist,uuris rahvaluulet, T.R Kreutzvald- arst, viis lõpule Kalevipoja kirjutamise, kirjutas raamatu “ Eesti rahva ennemuistsed jutud” ilus esimest korda soomes, J.V. Jannsen-1857 Perno postimees, pani ajakirjanduse alguse, esimest korda pöörduti lõplikult eesti rahva poole, K
3.4 töö postiga; 3.5 kontrollida direktori ja direktori asetäitja korralduste õigeaegset täitmist; 3.6 töötajate nõustamine asjaajamise ja arhiiviga seotud küsimustes; 3.7 kontoriruumi ja nõupidamiste ruumi korrashoiu tagamine,koosolekute toimumiseks vajalike vahendite ning materjalide ettevalmistamine; 3.8 külaliste vastuvõtuga seonduvad ülesanded; 3.9 lähetustega seonduv asjaajamine; 3.10 ajakirjanduse tellimine; 3.11 vastavate teenuste tellimine ja nende täitmise kontrollimine; 3.12 ajakirjanduse jälgimine ja vajaliku/huvipakkuva informatsiooni edastamine; 3.13 edastab ameti töötajatele juhatuse informatsiooni. 4. Õigused Sekretäri õigused on: 4.1 saada ettevõtte juhtkonnalt informatsiooni,dokumente jms,mis on vajalikud tema tööülesannete täitmiseks; 4.2 nõuda tema vastutusel olevate materiaalsete väärtuste hoidmiseks vajalikke tingimusi;
Tänapäeva demokraatiat ei ole ajakirjandusvabaduseta võimalik ette kujutada. Just ajakirjandust peetakse ,,ühiskonna valvekoeraks", kellel ei ole mitte ainult õigus vaid ka kohustus edastada informatsiooni ja mõtteid igasugustel teemadel, mis on avalikkuse huvides. Just vaba ajakirjandus on see, mis peaks olema võimeline tagama informatsiooni piisava ja objektiivse jõudmise rahvani, ning tagama viimase otsustusvõime endale kõige kasulikumate otsuste langetamisel. Vaba ajakirjanduse kaudu saavad näiteks valijad jälgida võimude tegevust ja avalikustada nende võimalikke kuritarvitusi. Aga nagu elus ikka, on ka ajakirjandusvabadusse sisse kodeeritud mitmed konfliktid: sõnavabadus vastandub inimese põhiõigustega ja ajakirjandusvabadusega ning esinevad meediasisesed konfliktid. Just viimased aastad on näidanud, et demokraatliku elukorraldusega kaasneval sõnavabadusel ajakirjanduses on ka omad negatiivsed tagajärjed: moslemite meelepaha põhjaeurooplaste
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
