Johann Voldemar Jannsen ja tema osa eesti kultuuriloos
Borm. Nii muutuski "Pernu Postimees" ülimalt mõjukaks
ja loetavaks ajaleheks, 1862. aastal oli lehel tervelt 2262 tellijat.
Jannsenist, endisest Vändra karjapoisist, sai nüüd just "Perno Postimehe" tõttu
peaaegu ülemaalise kuulsuse ja mõjuga rahvamees ja esimene eesti avalik tegelane.
Samaaegselt "Perno Postimehega" ilmusid ka kirikuringkondade poolt toimetatud
ajalehed- "Tallorahva postimees" ja "Missioni-Leht", mis aga toimetajate kesise
keeletundmise ja kasutusega manitsevateks ja ajakaugeteks väljaanneteks kujunesid
ning seetõttu ajalehtedega alles harjuma hakkavale eestlasele võõraks jäid.
Tartu-aastad
Ajalehe hea menu tõttu tuli Postipapa mõttele loobuda koolitööst ja pühenduda ainult
ajakirjandusele. 1863. aastaks oligi väike Pärnu papa Jannsenile kitsaks jäänud, ta
loobus aasta lõpul "Perno Postimehe" toimetamisest ja kolis koos perega tollase Eesti
vaimuelu keskusesse Tartusse, kus ta veel samal aastal asus välja andma