M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
pole.»
432
See oli kõik, mis ta ütles. Ta oli kõige süütum ja parem vana hing maailmas. Aga see polnud
üllatav, sest ta polnud mitte üksi talupoeg, vaid ka jutlustaja. Tal oli väike palkidest kirik
eemal
istandiku taga; selle oli ta ise omal kulul ehitanud, et jumalateenistust ja kooli pidada. Tasu ei
saanud ta oma jutlustamise eest iialgi, ja ega see polnud tasu väärtki. Sihukesi talupoegijutlust
ajaid oli Lõunas veel küllalt ja nad olid kõik ühesugused.
Umbes poole tunni pärast sõitis Tomi vanker värava ette ja tädi Sally nägi seda läbi akna, sest
värav oli kõigest umbes viiekümne küünra, kaugusel; ta ütles:
«Oi, keegi on tulnud! Kes see küll võib olla? Usun, mõni võõras. Jimmy,» (see oli üks lastest)
«jookse ja ütle, et Liisa katab veel ühe inimese jaoks.»
Kõik ruttasid eesukse juurde, sest võõraid muidugi ei käi alati; kui mõni tuleb, siis on'ärevus
suur