Läti
Läti põlisrahvad on lätlased ja liivlased (59,2%). Suurimaks
vähemusrahvuseks on venelased (28% rahvastikust). (Vikipeedia, 21.09.2009)
Ehkki Lätis on palju kirikuid, peetakse jumalateenistusi ja kirikukellad helisevad üle kogu
maa, ei ole Läti eriti reliogioosne maa ning suur hulk lätlasi ei kuulu kirikusse. Suurimad
usukogukonnad on luterlased, katoliiklased ja õigeusklikud. Siiski peavad naised enne
kirikusse sisenemist katma pea, meestel aga on keelatud habet ajada. (Aizpuriete, 2006:
23-24)
Lätis peetakse palju pühi ja pidustusi, see tuleb sellest, et suur osa rahvast on vene päritolu
ja kasutab kirikupühade arvestamisel endiselt Julianuse ehk vana kalendrit. See erineb kahe
nädala võrra läänes kasutatavast Gregoriuse ehk uuest kalendrist. Seega tähistatakse Lätis
jõulusid, uut aastat ja lihavõtteid kaks korda. Paljud lätlased tähistavad esimesi jõulupühi
koos perega, teine kord aga sõprade ja kolleegidega. Lätlased peavad pühade tähistamist
annaabi.ee 
