Näidend "Kadriõhtu"
kahmasid kamaluga ning sõid. Sella katsus tädi Liisa ikka Kadri-tütart lähemalt vaadata. Nad
turtsusid vastu naerda ja ei lasknud end ometi vaadata. Kadri-ema lõi vitsaga Liisa tädi
sõrmedele.)
Kadri-ema: Jäta mu tütred rahule! Nemad puha häbelikud ja ara verega. Ehmatad veel roosi
nänni otsa!
( Kui kõik olid pannilt maitsenud, võttis Kadri-isa vöö vahelt koti ja kallas ülejäänud herned
sinna. Kadri-isa kiitis ja ülistas.
Kadri-isa: Aituma, aituma! Aituma andjale, aitume vastuvõtjale! Sest kuis see andja anda saaks,
kui võtja vastui võtaks? Kiidan neid tühjas kirikus ja täis täies kõrtsis!
(Kadrisandid trampisid kõik jälle kooris, siis pöördusid võõrad juba ukse poole, kuna Kadi-ema
veel õnnistas.
Kadri-ema: Õnne talule ja talledele! Õnne karjale ja kassile!
(Ning pill lõpetas: lõrts-krääks! Ja nad trampisid eeskojas ja kostis pillijõrin ainult veel kaugelt
maja otsa juurest.
(Eesriie)
annaabi.ee 
