Juulil 1940. aastal peale kaheaastast ehitustööd. Sama aasta 7. novembri hommikul hakkas sild tuulest põhjustatud resonantsi tõttu tugevasti vibreerima väänduval viisil. Tacoma sild pidas vastu 4 kuud kuni see samal päeval mõne tunni pärast kokku varises. Resonants võib põhjustada ka kahjulikke elektromagnetlaineid. Seega on PEP-II B tehasele disainitud õõned kõrge energia hoiustamiseks. Need näevad välja nagu maia potid ja on lisatud ühendamaks ekstrusiooni, mis aitavavad eemaldada soovimatuid elektromagnetväljade mustrivibratsioone. Näite resonantsi kohta võib leida veel Eestimaa pinnalt. Kui talvel meri jäätub, saab mandrilt Hiiumaale autoga. Turvaline viis jääteed ületada on võimalikult väikese ja ühtlase kiirusega (peatuda ei tohi). Maksimaalne kiirus jääteel on 70km/h. Ohtlik kiirus on 25-40 km/h, siis võib tekkida resonants ja jää puruneda. Resonantsi efekte on vaadeldud mitut moodi. Tehtud on katseid võnkuva
kehade elektrilise vastastikmõju vahendaja. Elektrivälja nim. elektrostaatiliseks väljaks, kui selle tekitab paigalseisev elektrilaenguga keha. Elektrivälja nim. homogeenseks (ühetaoliseks) elektriväljaks, kui see mõjutab selles väljas asuvat elektrilaenguga keha välja igas punktis ühesuguse elektrijõuga. Sellise elektrivälja tekitavad kaks võrdse suuruse ja paraleelse asetusega, kuid erinimeliste elektrilaengutegametallplaatiplaadivahelisse ruumi. Elektrivälja olemasolu aitavavad tuvastada (kindlaks teha) tema põhitunnus ja iseloomulikud omadused. Elektrivälja põhitunnus: Elektrivälja mistahes punktis asuvale elektrilaenguga kehale mõjub alati kindla suuruse ja suunaga elektrijõud. Seega, kui laenguga kehale mõjub elektrijõud, siis asub see keha kindlasti mingi teise elektrilaenguga keha elektriväljas. Elektrivälja iseloomulikud omadused; *pole vahetult inimmeeltega tajutav; *levib tühjuses kiirusega, mis on võrdne valguskiirusega (300 00km/s);
isiksuse integraalsete omaduste, see tähendab suundumuste, eneseteadvuse, loovuse jt arengut.(Liimets, 1998) Rühmatööd tehes on õpilastel vajalik omavaheline koostöö ja suhtlemine ning nad peavad ise otsustama, mis ülesanne on igal grupis oleval õpilasel. Õpilased ei puutu rühmatööd tehes niivõrd kokku õpetjaga, kes neile selle ülesande annab ja juhendab, kuivõrd oma rühmakaaslastega. Õpilased, kes töötavad ühise eesmärgi nimel aitavavad üksteist, vahetavad infot ja kontrollivad üksteise töö tulemusi. Sellisel koostööl on õpilastele kasvatuslikud mõjud, kus nad õpivad üksteisega arvestama ja tajuma vastutustunnet oma rühma ja kogu klassi ees. Rühmatöö on üks õppetegevuse vormidest, millel on oma teaduslik külg, kuid samas töö läbiviimine võib olla vägagi kunstipärane. Õppetöö peaks toimuma õpetaja juhtimise ja õpilase tegevuse ühtsuses. Eesmärgipäraseks