Antiikajastu
Põhilisteks osalejateks olid koorid. Klassikalisel
ajajärgul tekkis keskse zanrina tragöödia, mis arenes Dionysose kultusest ja põhineb
koorilüürikal ehk ditürambidel. Rongkäigu lõppedes toimus amfiteatris tragöödia
etendus. Kõik koorilauljad olid riietatud heledasse ja kandsid valgeid maske. Algul oli
tragöödia lõbusa iseloomuga. Komöödia valgustas lihtrahva lõbusat elu. Hiljem
muutusid tragöödiad tõsisteks.
Kuulsamad tragöödiakirjanikud:
1) Sophokles
2) Aischilos
3) Aristophanes
Muusikaõpetus
Eksisteeris 7-realine helirida. Oli ka 7 helilaadi. 3 tähtsamat olid: Dooria (c-c) oli
tõsine, mehelik ja kindlameelne, Früügia (d-d) oli meeleline, kirglik ja orgialik,
Lüüdia (e-e) oli kaeblik, õrn ja intiimne.
Kreeka pillid olid topeltaulos (vilepilli taoline), lüüra, kitara, barbiton, forminks.
Vana-Kreeka muusikateooria käsitleb helide seoseid arvudega. Helisüsteemi
matemaatilised suhted fikseeris esimest korda Pythagoras.
annaabi.ee 
