„Kaelkirjak“
Kõike ja kõiki tuleb võtta nii nagu nad on. Maailma enda ümber tuleb aksepteerida, hoides seda
võrdsena ja kõigile avatuna. Sest, nagu teada, oleme me kõik ju erinevad ja midagi head ja halba
leidub kõigis. Ilu on vaataja silmades nagu okas kritiseerija pilgus.
Kõik tuleb hoida tasakaalus ja võtta seda nii, nagu see kord loodud on. Ei tohiks võrdsustada
individuaalseid tulemusi ja saavutusi, vaid tuleks hinnata meid võrdsete ja ainulaadsetena.
Vale on hukka mõista inimesi, kes meist mingil põhjusel erinevad. Kuna kõik erinevad kõigist nii
paljudel erinevatel põhjustel, on tobe arvata, et kõik suudavad kõike ja teevad seda ühtemoodi hästi.
A la: ,,Kui mina suudan, suudad sina ka!"
Ma ei kahtle selles, et kõik siin maailmas, siin koolis, ükskõik kus, on mingil määral andekad ja
ainulaadsed. Et nad pole kunagi tundnud ennast milleski kehvemini kui teised või saanud mõne
halvema hinde, kui tema sõber