Grigori Rasputin
tavameditsiini võtetega ravima. Imekombel Aleksei paraneski. Tsaaripere kuulutas
Rasputini ,,Meie sõbraks" ja ,,Pühaks meheks" ning keisri perekonna soovil jäi Rasputin
õukonna juurde.
Viibides õukonnas ning suheldes tihedalt keiser Nikolai II ja keisrinna Aleksandra
Fjodorovnaga omandas Rasputin mõningase mõjuvõimu ka keisri poolt
vastuvõetavatele otsustele riigivalitsemises ning keisri poolt ainuisikulisest riiklikele
kõrgematele ametikohtadele määramisel. [2],[3]
.
Surm
Rasputin oli saavutanud tsaaripere täieliku toetuse, ning ta tundus hakkavat aina enam
poliitikasse sekkuma. Vene eliidi seas tekkis Rasputini suhtes tugev vastumeelsus, ning
arvati et Rasputin hukatab nii tsaariperekonna kui ka riigi. Teda süüdistati ketserluses ja
liiderlikkuses, aga kuna tal oli olemas tsaaripere absoluutne toetus ei kõigutanud need