Referaat Vanapagan eesti rahvausundis
Oskar Looritsa väitel
tõendab see, et tegemist on erakordsete surnute hingedega, kes hulguvad mööda ilma. Huntide
eest põgenev Vanapagan on sellisel juhul ühes pärimuskihis välja vahetanud huntide eest
põgeneva kodukäija. Siin võib olla seos germaani mütoloogiaga, kus hunti on nimetatud
"Odini koeraks" ja Fenrir-hunt neelab surnute hingi.
Paljudes lugudes esinevad vanapaganad mitmuses ja ainult üht silmapaistvamat neist
nimetatakse ainsuslikult Vanapaganaks. Nad elavad metsas, soos või koobastes. Neid
vanapaganaid võidakse peljata kui eksitajaid, kuid sageli saavad nad külarahvaga hästi läbi.
Vanapaganatel käiakse külas (pulmas, ristsetel, katsikutel), vahel imetab mõni taluperenaine
Vanapagana last. Vanapagana pidudel on uhke toidulaud, seal ei tohi risti ette lüüa ega
ristiusu palveid lugeda, sest muidu muudab peremees toidu sõnnikuks.
Teinekord on Vanapagan kosmogooniline tegelane, kes on tekitanud suuri maapinnavorme
annaabi.ee 
