Hüdrobioloogia 2015 Mahukas kokkuvõte eksamiks
Erandid: silmud, tuurad.
Veeloomad kulutavad hingamise peale suhteliselt rohkem energiat kui maismaaloomad (kalad
puhkeolekus 18-43%, inimesel nt 2%).
Vesi ja veri liiguvad vastassuunas- nii saab hapnikku rohkem kätte. Inimene teeb 20% uriini,
aga hüljes 40 promillist, sestap saabki ta merevett juua.
Miks veeloomad ei saa omada lõpmatult suuri respiratsioonipindasid (olenevad hapniku
kättesaadavusest)? Osmoregulatsiooniprobleem-osmoosi teel vee ja soolade liikumised.
Vee ja soolade ainevahetusprobleemid sõltuvalt respiratsioonipindade suurusest.
Jämedalt võttes hapniku tarbimine suureneb 2-2,3 korda temperatuuri tõustes 10 C võrra.
Lõpuste suurus- Väheliikuvatel põhjakaladel 2 cm2/g kohta, enamusel kalaliikidel 4 cm2/g
kohta. Aktiivsetel kaladel (heeringas, makrell) 10 cm2/g kohta. Angerjas selline, kes naha
kaudu hingab-madalam kui 15 kraadi saab naha kaudu kätte, soojemalt lõpuste osatähtus
kasvab üle 50%. Kalade nahaalused kapillaarid moodustavad 10-25% kogu hingamispinnast