Charles Frederic Gerhardt (1816-1856) prantsuse keemik, õppis Karlsruhes, Leipzigis, Gissenis, Dresdenis. 1844 sai keemiaprofessoriks Montpellier´s, vahepeal töötas Pariisis, 1855 keemiaprofessor Strasburgis. Uuris org aineid, eriti hapete anhüdriide. Defineeris happeid neis sisalduva asendatava vesiniku järgi . Arendas välja org ainete homoloogiliste ridade ehk seeriate kontseptsiooni. Kõik org ained on tuletatavad neljas anorg ainestasendades nendes vesinike aatomeid teiste aatomite või rühmadega: vee tüüp (alkoholid, eetrid, happed, alused, soolad, estrid, oksiidid, sulfiidid ); HCl tüüp (kloriidid, bromiidid, jodiidid, fluoriidid, tsüaniidid); NH 3 tüüp (amiinid, amiidid, nitriidid, fosfiidid) ja H 2 tüüp (hüdriidid, aldehüüdid ). Selle klassifikatsiooni alusel oli võimalik ennustada tohutul hulgal senitundmatuid org ühendeid ja nende põhiomadusi. Sünteesis
Charles Frederic Gerhardt (1816-1856) prantsuse keemik, õppis Karlsruhes, Leipzigis, Gissenis, Dresdenis. 1844 sai keemiaprofessoriks Montpellier´s, vahepeal töötas Pariisis, 1855 keemiaprofessor Strasburgis. Uuris org aineid, eriti hapete anhüdriide. Defineeris happeid neis sisalduva asendatava vesiniku järgi . Arendas välja org ainete homoloogiliste ridade ehk seeriate kontseptsiooni. Kõik org ained on tuletatavad neljas anorg ainestasendades nendes vesinike aatomeid teiste aatomite või rühmadega: vee tüüp (alkoholid, eetrid, happed, alused, soolad, estrid, oksiidid, sulfiidid ); HCl tüüp (kloriidid, bromiidid, jodiidid, fluoriidid, tsüaniidid); NH 3 tüüp (amiinid, amiidid, nitriidid, fosfiidid) ja H 2 tüüp (hüdriidid, aldehüüdid ). Selle klassifikatsiooni alusel oli võimalik ennustada tohutul hulgal senitundmatuid org ühendeid ja nende põhiomadusi. Sünteesis