saastatud hilisemate lisanditega. Kosmoloogilisele nukleogeneesile järgneb pikk Universumi jahtumisfaas kiirgusdominantsel arenguetapil, kus midagi erilist ei juhtu enne, kui selle etapi lõpul temperatuur on Universumis langenud niivõrd madalaks (4000 K), et toimub elektronide rekombinatsioon moodustunud heeliumi ja vesiniku tuumadega: kosmoloogilise plasma asemele tekib kosmoloogiline gaas. Umbes samaaegselt muutub ka Universum kiirgusdominantsest ainedominantseks (aine tihedus saab suuremaks kiirguse tihedusest). Kujunenud musta keha footonkiirgus mõnda aega hajub veel üha nõrgenevalt vabade elektro nide foonilt ja seejärel muutub ta ainefoonist täiesti sõltumatuks musta keha kiirguseks. Musta keha kiirgusel on see tähelepanuväärne omadus, et Universumi paisudes jääb ta ikkagi musta keha kiirguseks, kuigi ta temperatuur muutub pöördvõrdeliselt Universumi mõõtmetega. Need
Universumiga toimuvaid muutusi kirjeldab selles aspektis globaalsete faasisiirete teooria, mille kohaselt Universumi jahtumisel tekkisid osakeste energia või temperatuuri mingil kindlal väärtusel Universumile uued omadused (toimus glo- baalne faasisiire). Globaalsete faasisiirete teooria jagab Universumi arengu Plancki ajastuks (esimesed 1043 s = Plancki aeg), kiirgusdominantseks ajastuks (Plancki ajastule järgnev sekund) ja ainedominantseks ajastuks (ülejäänu kuni tänapäevani). Esimene faasisiire 1043 s peale Universumi tekkehetke, osakeste energia väärtusel 1019 GeV ja tempera- 31 tuuril 10 K, viis Universumi Plancki ajastust (kus vastastikmõjud ehk interaktsioonid olid täiesti 32 eristamatud ja Universumis toimivad füüsikaseadused meile täiesti arusaamatud) Suure Ühenduse ajastusse
Universumiga toimuvaid muutusi kirjeldab selles aspektis globaalsete faasisiirete teooria, mille kohaselt Universumi jahtumisel tekkisid osakeste energia või temperatuuri mingil kindlal väärtusel Universumile uued omadused (toimus glo- baalne faasisiire). Globaalsete faasisiirete teooria jagab Universumi arengu Plancki ajastuks (esimesed 1043 s = Plancki aeg), kiirgusdominantseks ajastuks (Plancki ajastule järgnev sekund) ja ainedominantseks ajastuks (ülejäänu kuni tänapäevani). Esimene faasisiire 1043 s peale Universumi tekkehetke, osakeste energia väärtusel 1019 GeV ja tempera- tuuril 1032 K, viis Universumi Plancki ajastust (kus vastastikmõjud ehk interaktsioonid olid täiesti eristamatud ja Universumis toimivad füüsikaseadused meile täiesti arusaamatud) Suure Ühenduse ajastusse. Viimasele oli omane kvarkide ja antikvarkide (aine ja antiaine) tasakaal (arengu inflat-
annaabi.ee 
