Mikroobide elu
plastiidid, tsentrioolod, tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks ja lüsosoomid.
Bakterirakke iseloomustavad:
1. viburid, mis aitavad liikuda;
2. karvakesed ehk piilid, raku pinnal olevad algulised karvakesed, mis on vajalikud
kinnitumiseks;
3. aerosoomid ehk gaasivakuoolid, mis reguleerivad vees elavatel tsüanobakteritel raku
erikaalu;
4. spoorid, mis moodustaad bakteritel ebasoodsate tingimuste üleelamiseks: rakukest pakseneb,
veesisaldus väheneb ja aineahetus aeglustub.
Bakterite kuju ja suurus
Väikseim prokarüoot on mükoplasma (0,2-0,3 m). Keskmise bakteri suurus on mõni m.
Kuju alusel eristatakse 6 põhitüüpi:
1) kokid ehk kerabakterid 4) spiroheedid ehk keeritsbakterid
2) pulkbakterid ehk kepikesed 5) niitjad bakterid
3) sprillid ehk kruvibakterid 6) jätketega bakterid
Bakterite paljunemine
annaabi.ee 
