SAARE GOLFIVÄLJAKUTE PIIRKONNA LOODUSKESKKOND
haisuga ärritavat vedelikku, mis näiteks silma sattudes teeb haiget.
Rohkem kui kahe sentimeetri pikkune aiajooksik (Carabus nemoralis) on
jooksiklaste hulgas üks suuremaid. Päeval seda peitu pugenud mardikat
eriti ei näe, sest ta liigub ringi ja peab jahti öösiti. Sööb tigusid, putukaid,
vihmausse, aga ei põlga ära ka seeni, mahavarisenud õunu ja marju.
Lennutiibu tal pole, neid asendavad pikad, tugevad ja kiired jalad.
Erinevalt aiajooksikust liigub pisike, vähem kui sentimeetri pikkune vask-
kaldajooksik ringi päeval. See mardikas kütib tillukesi putukaid
69
põllukraavide, jõgede ja järvede märjal kaldal või pisemate varjuliste
metsaloikude ligiduses. Ei ole kaitsealune liik.
5 Meemesilane (Apis mellifera)
Rahvakeeles ka mesilind
Meemesilase algne levila oli Euroopa, Aafrika ja Ees-Aasia. Et ta annab
mett, siis inimene kasutab teda (vt mesindus) ning ta on levinud üle