tuleneb nende individuaalsetest iseärasustest ja elutingimuste piiravast toimest, geenitriiv on geneetilise muutlikkuse allikas. 24. Pärilik muutlikkus on, kui organism sarnaneb oma vanematega, geenisiire on erinevatesse populatsioonidesse kuuluvate isendite ristumine. 25. Inimese aju muutus evolutsiooni käigus väiksemaks, arenenumaks. 26. Inimese evolutsiooni määravad paljud loomariigi evolutsiooni astmed, ahvilaadsete eellaset arengut pärisinimeseni. 27. Inimeste evolutsiooni peamised suunad: 1) püstine kehahoiak kahejalgse liikumisega. 2) eesjäsemete areng käteks kui tööorganiteks. 3) peaaju areng, millega kaasnesid mõtlemis- ja kõnevõime. 28. Ei, inimese evolutsioon ei jätku enam praegu. 29. Sotsiaalne evolutsioon algas inimese tekkest. 30. Inimese evolutsiooni peamine suunav tegur on looduslik valik. 31. Sotsiaalses evolutsioonis said määravaks ühiskondlik eluviis ja töö. 32
Kõige enam eristab inimest inimahvidest mõtlemis-ja kõnevõime. Australopiteek ehk lõunaahv.2,3 2,5 mln aasta eest osav inimene (homo habilis); umbes 1,5 mln aasta eest püstine inimene(homo erectus); 300 000 a tagasi pürisinimene ehk tark inimene (homo sapiens) . varasemad tulijad- nendertallased surid välja 30 tuhande aasta eest, hilisemast rändest tuntuks saanud kromanjoonlased, eelkõige oma koopamaalidega. Inimees on kontsentreerunud paljud loomariigi evolutsiooni astmed. Ahvilaadsete ellaste arengut pärisinimeseni määrasid samuti evolutsioonitegurid. Pärilik muutlikkus, geenitriiv, geenisiire ja looduslik valik muutsid aja jooksel inilaste geenifondi ja geneetilist struktuuri. Nende tegurite koostoimel kujunesid inimlaste evolutsiooni peamised suunad: 1) püstine kehahoiak kahjalgse liikumisega 2) eesjäsemete areng kätes kui tööorganites 3) peaaju areng, millega kaasnesid mõtlemis-ja knevõime. Iniese tekkest sai alguse sotsiaalne evolutsioon.
osavad inimesed. Need oskasid valmistada lihtsamaid tööriistu. § Umbes 1,5 miljoni aasta eest elasid nn. püstised inimesed. Need oskasid kasutada tuld, elasid koobastes ja kandsid loomanahkadest rõivaid. § Arvatavasti 300 000 a eest tekkis Aafrikas pärisinimese ehk targa inimese liik (Homo sapiens), kellest pärinevad kõik praegu elavad rassid ja rahvad. Tema levimine teistele mandritele algas umbes 100 000 aasta eest.) § Ahvilaadsete eellaste arengut pärisinimeseni määrasid samuti evolutsioonitegurid. Pärilik muutlikkus, geenitriiv, geenisiire ja looduslik valik muutsid aja jooksul inimlaste geenifondi ja geneetilist struktuuri. Nende tegurite koostoimel kujunesid inimlaste evolutsiooni peamised suunad: 1) püstine kehahoiak 29 kahejalgse liikumisega, 2) esijäsemete areng käteks kui tööorganiteks, 3) peaaju areng, millega
annaabi.ee 
