Ahven
moodustavad zooplankton ja putukavastsed. Järveahven kasvab kiiremini
ja suuremaks, mitte niivõrd pikemaks kui laiemaks ja paksemaks, mistõttu
tundub küürakana. Järveahvena põhitoiduks on tint, kiisk, särg ja
liigikaaslaste noorjärgud.
Ahvenad võivad moodustada suuri, suhteliselt suuri kogumeid, milles
kalad on üsna harvalt, üksteisest 0,3-0,5 m kaugusel. Õhtu eel hakkavad
parved hõrenema. Suurematel veekogudel kalastades ongi kalameeste
eesmärgiks leida üles, kus paikneb ahvenaparv.
Ahven võib kasvada üle 4 kg raskuseks ja 50 cm pikkuseks ning elada kuni
20–25 aastaseks. Eestis ahvena alammõõduks loetakse 19 cm
kogupikkusest või 16 cm sabauimeni, siseveekogudes alamõõt puudub.
Sigimine. Eestis saavad emased suguküpseks keskmiselt 3-5-aastaselt (14-
21 cm), isased aasta nooremalt (9-17 cm). Kudemine algab mõni päev
pärast jääminekut, tavaliselt aprilli lõpul (vee tº 6-8 ºC juures), rooahvenal
annaabi.ee 
