hiljem huvitus otsenatuurist maalimine ARENDAS VÄLJA KERGE, ÕHULISE MAALIMISSTIILI, MIS MÕJUTAS IMPRESSIONISTE TOHUTULT soovis ühendada looduse vaatlemist klassikalise maali kompositsiooni kestvusega Cezanne “ Moodne Olympia” 1873-1874 Looming Variatsioonid sugupoolte vahelises võitluses: langus agrsiivsus erootika hirm naiste ees Maastikumaalid: õhustik täis pinevat viha naine kui ahvatleja Imprssionism: heledamad värvid reeglipärased pintslitõmbed teadis, mida väljendada soovis “Röövimine” ja “Mõrv” Impressionism Nähtavad pintslitõmbed Heledad värvid Avatud kompositsioon Rõhuasetus valgusele ja selle muutumisele Igapäevased teemad Ebatavalised rakursid Perspektiivvõtted “Suplejad”
Lohet kui Jumala vaenlast on eredalt kirjeldatud Johannese ilmutuses: „Ja sõda tõusis taevas:Miikael ja tema inglid sõdisid lohe vastu, ja lohe sõdis ja tema inglid. Ja ta ei saanud võimust ja nende aset ei leitud enam taevast. Ja suur lohe, see vana madu, keda hüütakse Kuradiks ja Saatanaks, kes eksitab kogu maailma, visati maa peale. Lohe on Püha Margareta ja Püha Marta jt pühakute atribuudiks, kes olevat lohega võidelnud. Madu kui inimkonna ahvatleja patule, pakkudes Eevale paradiisiõuna. Pealuu - maapealse elu kaduvuse sümbol, maiste asjade tühisuse sümbol. On kasutatud ka pattu kahetsevate pühakute - Püha Maarja Magdaleena, Püha Pauluse, Püha Hieronymuse ja Assisi Püha Franciscuse atribuudina. Ka eremiite on tavaliselt kujutatud koos pealuuga, et viidata nende mõtisklustele surma üle. Kui koos pealuuga esineb rist, viitab see eremiitide meditatsioonile surmajärgse igavese elu üle.
Kuradi ahvatlustele lõpuni vastu seista ega ennast kaitsta. Ka 20. sajandi esimesel poolel polnud Saatan kui iseseisev olend inimeste maailmapildist ja kirjandusloomingust kuhugi kadunud. Siiski vabanes ta mõningal määral klassikalistest stereotüüpidest ja muutus anonüümsest kurjuse isandast silmapaistvaks isiksuseks. Erinevalt Mefistofelesest on Wolandi ebamaine päritolu vähem äratuntav ja tema iseloomugi on värvikamalt kujutatud. Ta ei ole pelgalt ahvatleja ja hukutaja, kelle ainus eesmärk on lihtsurelikke Jumalast kaugemale viia. Bulgakovi Kurat on teravmeelne ja samas äkiline, nõudlik ja kaval, peaaegu inimlikki: tegutseb tihti emotsioonide ajel, varjab oma tõelist palet ja naudib teiste hirmutamist. Näiteks ennustab ta romaani "Meister ja Margarita" alguses Bezdomnõile ja Nerliozile viimase hukkumist trammi all, tekitades meestes kabuhirmu. Samuti saadab ta endale ebasümpaatse kultuuritegelase mõttejõul Jaltasse vaid sellepärast, et
ilma Isanda abita Kuradi ahvatlustele lõpuni vastu seista ega ennast kaitsta. Ka 20. sajandi esimesel poolel polnud Saatan kui iseseisev olend inimeste maailmapildist ja kirjandusloomingust kuhugi kadunud. Siiski vabanes ta mõningal määral klassikalistest stereotüüpidest ja muutus anonüümsest kurjuse isandast silmapaistvaks isiksuseks. Erinevalt Mefistofelesest on Wolandi ebamaine päritolu vähem äratuntav ja tema iseloomugi on värvikamalt kujutatud. Ta ei ole pelgalt ahvatleja ja hukutaja, kelle ainus eesmärk on lihtsurelikke Jumalast kaugemale viia. Bulgakovi Kurat on teravmeelne ja samas äkiline, nõudlik ja kaval, peaaegu inimlikki: tegutseb tihti emotsioonide ajel, varjab oma tõelist palet ja naudib teiste hirmutamist. Näiteks ennustab ta romaani "Meister ja Margarita" alguses Bezdomnõile ja Nerliozile viimase hukkumist trammi all, tekitades meestes kabuhirmu. Samuti saadab ta endale ebasümpaatse
Kuulsus tuli alles 20.sajandi 20.aastatel.(4) 4 2. Looming Taanlane Sören Kierkegaard on vastuoluline, hämmastav, klassifitseerimatu mõtlejatüüp. Tema kirglik meel on religioosne, fanaatiline, isegi haiglane, see on järsk, halastamatu ja karm nagu Augustinus, nii annab ka Kierkegaard aru oma Jumala kohtu ees.(Saarinen 1985) Kuid samal ajal on Kierkegaard mänglev, veetlev ja lõbus tema sulest sünnivad ühtemoodi kergelt nii ,,Ahvatleja päevik'' kui ka ,,Ahistus'' või ,,Surmatõbi''. Ta on paatoslik religioosne mõtleja, ta on satiirik ja veidrik, ta on sõnaakrobaat: ta on kõike seda ühteaegu.(Saarinen 1985) Kierkegaard on raskesti mõistetav mees, keeruline filosoof filosoofidele. Tema raskestimõistetavus on tahtlikult tekitatud. Me ei leia tema raamatutest süsteemsust ega ka mingit üksikisikuste esitatud ja määratletud süsteemi. Kierkegaard ei argumenteeri, ei esita fakte ta isegi ei ürita seda teha
-- märja, madala, mudase kohaga -- füüsilise ebapuhtuse ja roojusega soome-karjala: perkele (< balti Perkons/Perkunas), hitto (< hiisi), piru vadja-isuri: paha, pahalain, pahapooli, pahaa voima, pahennoz Mittekristlikud motiivid pärimuses -- seos vasaku poolega -- seos vee, kivide ja maapinnaga (regilauludes altmaa~altilma isand) -- seos hiidudega -- kurat kardab kukke, hunti, pikset; kuradi tõrje pihlakase kepiga -- seos surnutega (kurat kui kodukäija asendusolend, kurat kui pooma ahvatleja) -- kurat kui Toonela isand Soome-Karjala Tuonela ja Manala · Mõisted esinevad Gananderi Mythologia Fennicas (1789): Tuonella käydä, Tuonelassa vaeltaa (käia Toonelas), paralleelväljend lovesse langemise kohta · Kalevala-mtüloogias Väinämöise ja Lemminkäise käigud Toonelasse: -- kajastused samanistlikest praktikatest (transis e lovesse langenuna teise ilma liikumine) -- Lemminkäise laulus nähtud kajastust muinasegiptuse Osirise müüdist (vt surev ja
nimetusi ja sellele olendile tunnuslikke motiive eesti folklooris. Eesti: vana omatüvi *kura (nimetused kura, kuram, kuramus, kuramvend, kursask, kürassi, korat, vanakurat, ka liivi:kure), seostub Vasaku poolega (kura käsi) Märja, madala, mudase kohaga Füüsilise ebapuhtuse ja roojusega Seos hiidudega Kurat kardab kukke, hunti, pikset, kuradi tõrje pihlakase kepiga Seos surnutega, kurat kui kodukäija asendusolend, kui pooma ahvatleja Kurat kui Toonela/Manala isand 33. Kirjelda (nt M. Kõiva artiklile toetudes), missugused on olnud Eestis rahvapärased eshatoloogilised arusaamad? Enim tähelepanu saanud tavatud taevanähtused: varjutused, komeedid, veider taeva värv, meteoriidid jne. Uskumustes on enamasti ühendatud rahvatarkused, piibliteadmised, isiklikud kogemused. Tänapäeval usutakse enim tehnika mõju, ufosid jms. Piiblis usuti ka looduskatastroofe, maavärinaid, tähesadusid jne
suguorganeid, uuris ka rasedust. Siiani olid seksuaalsusega tegelenud vaid kunstnikud ja filosoofid. J. Hunter vaatles esimest korda suguhaigusi teisiti, enne teda peeti suguhaigusi patuks, mitte haiguseks. Ütles esimesena, et suguhaigusi tuleb ravida; tõestas, et suguhaigused on nagu teisedki haigused. Romantilise armastuse idee mõjutas inimeste mõtlemist (Rousseau). 16-17 sajandil eksisteerisid kahesugused iluideaalid; 1) halb, õel, paha, patule ahvatleja 2) tubli kodukana, hea naine, kel oli õigus oma meest rahuldada. 1684 tõlgiti Aristotelese "Õpetaja väärtus", mis sisaldas seksuaalsust puudutavat infot, käsitledes nii psüühilist kui seksuaalset aspekti. Kuni 17. sajandini mõjutas inimesi religioosne mõttelaad. Tolleaegset mõttelaadi mõjutas ka N. Venette "Tableau de l´amour conjugal" 1698 kirjeldatakse seksuaalanatoomiat, vahekorda jms suhteliselt õigesti; öeldakse, et seks on
annaabi.ee 
