Vana Testament
Laulude liigitus ja kasutamine.
Tähtsaima zanrina võib lauludest välja tuua hümnid, mida kasutati jumalateenistusel ja ohverdamisel.
Niisuguste laulude näiteks on 29., 47., 93., 95. ja 99. psalm. Neid lauldi muusika saatel ja mitmed neist on
varustatud muusikaliste juhenditega. Muusikalisele saatele osutab ka hümnides sageli esinev tõlkimata
jäetud sõna sela, mis arvatavasti tähendab muusikalist vahemängu.
Hädaolukorras tekkinud kaebelaulud kerkisid taas päevakorda iga uue ahvarduse saabudes. Näiteks on
60., 74., 80. ja 90. psalm. Seal kaevatakse nii aktuaalsete kui üldisemate probleemide üle. Siiski lõppes iga
selline kaebus tänu- ja ohvritõotusega. Kaebelaulud võisid olla nii individuaalsed kui kollektiivsed ja neil
oli oma koht patukahetsuse ja paastu ajal.
Jumala kaitse ja osaduse tunnistamiseks tekkisid tänulaulud, millest omakorda kasvasid välja
usupsalmid. Algselt jumalateenistusel kasutusel olnud kollektiivsed tänulaulud tõrjuti hümnide poolt sealt