Töönduslikult kasutatakse nii looduslikust kui kunstlikust asurkonnast püütavaid angerjaid. Alammõõt angerjate püüdmisel merest on 45 cm, siseveekogudest 60 cm. Angerjaid ohustab röövpüüdmine, seda eriti neile sobivais talvituspaikades (väinad, saarte, madalike, muulide ümbrus). Angerjaid on mitut liiki: harilik niitangerjas, meriangerjas, euroopa angerjas, elektriangerjas, liivaangerjas, atlandi meriangerjas, ahvangerjas, india angerjas ja ameerika angerjas. Angerjaliste seltsis on enam kui 400 kalaliiki. Teaduslikus mõttes kuulub angerjas luukalade klassi pärisluuste alamklassi angerjaliste seltsi angerlaste sugukonna perekonda angerjas. Angerjal puuduvad kõhuuimed. Selja-, päraku- ja sabauimed on sujuvalt kokku kasvanud ning rinnauimed väikesed. Tema liikumisstiil erineb suuresti ülejäänud kalade omast siugjas liikumine süvendab veelgi visuaalset sarnasust maoga, mistõttu paljud
või veekogu põhja settinud surnud organismide jäänused); Taimtoidulised; Populatsioonid ja nende dünaamika Lihatoidulised (nt tint sööb loomset planktonit). Aga veel: soomuste, · Mida suurem on koosluse liikide väljaheidete, välisparasiitide sööjad, vee- biomass, seda vähem troofilisi tasemeid ja selgroogsete parasiidid (ahvangerjas närib seda suurem on ühe liigi domineerimine. läbi suurte kalade kehaseina ja sööb Troopikas nt. väiksem biomass, kuid siseelundeid; merisutt imeb kala verd). rohkem liike kui jahedates vetes. Tavaliselt 1 liik (tugevam) domineerib nii biomassilt · Tähtsamad bentostoidulised kalad kui energiavahetuselt.