Muinasaeg (kivi-, pronksi-, rauaaeg)
alad).
1967 aastal leiti sealt õhuke tume viirg, mis sisaldas söetükke, loomaluid ning
kivist ja luust tööriiistu. Kunda kultuuri elanikud rajasid asulaid veekogude
lähedusse , kus oli soodne kalastada, küttida veelinde ja vee äärde jooma tulnud
metsloomi. Toitu saadi enamasti kas kalastades või pidades jahti. Veekogu ääres
elades, oli alati toit laual olemas. Kala püüdmiseks tehti konksud luudest,
suuremaid kalu püüti ahtingutega. Kivi ajal elati arvatavasti 15-30 liikmelistes
gruppides, mis koosnes 2-4 perekonnast. Kogukondadel võis olla mittu elukohta,
neid vahetati sõltuvalt saakloomade püügiaegadest ja taimede korjeperioodist.
Kiviajal valmistati enamus töö ja tarberiistu kivist, luust, sarvedest kui ka puidust.
Kivimitest oli kõige parem tulekivi, kuna seda oli hea kasutada lõiketööriistana,
sellele järgnes kvarts, kuna tulekivi ei leidunud väga palju Eestis.
2
annaabi.ee 
