Kere корпус tala балка plaadistus обшивка kiil киль vöörtaav форштевень ahtertääv ахтерштевень kaar шпангоут teras сталь piim бимс tekk палуба peatekk bakk бак jüüt ют sektsioon отсеки vöörpiik форпик ahterpiik ахтерпик veekindel водонепронецаемость vahesein переборка reeling леер parras бор poort кайма lastiruum трюм sõuvöll гребной sõukruvi гребной винт rool руль roolileht перо руля topeltpõhi двойное дно
5. Põhi- дно 50. WC- галюн 6. Põhja keskel- посредине дно 51. Hoiuruumid- калера хранения 7. Kiil(põhitala)- киль 52. Mast- магта 8. Vööris- в носу 53. Veeväljasurve – водоизмещение. 9. Ahtris- в карма 54. Süvis – осадка. 10. Vöörtääv- форштевень 55. Võimsus- мощность. 11. Ahtertääv- ахтерштевень 56. Kandevõime- грузоподъемность 12. Kiilu külge- к килю 57. Lastimahutavus- грузовместимость. 13. Kinnitama- крепить 58. Püstivus/stabiilsus- остойчивость. 14. Kaar- шпангаут 59. Laevakeretalastik- набор. 15. Piim- билс(-ы) 60. Plankkate-настил. 16. Tekk- палуба 61
(vt. Joon. 4.2. ja Joon. 4.3B) Tavaliselt on tekk kumer vaid lahtistel tekkidel, s.o. ülatekil ja tekiehitiste tekkidel, mis tagab vee mahajooksu tekilt. Alumised tekid ja platvormid on tavaliselt ilma kumeruseta. Joon. 4.2. Joon. 4.3. Keskkaare tasand jagab laeva vööri- ja ahtriosaks. Laeva otstes paiknevad valatud, sepistatud või keevitatud täävid - vöörtääv ja ahtertääv. Lõige pikitasandis annab ettekujutuse täävide kujust, teki ja kiilujoone kujust. 2 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 4. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Tekijoon on harilikult sujuv kõver, mis keskosast täävide poole tõustes moodustab tekitõusu
Ehituspuitu osteti enamasti riigimetsadest, vahel ka mõisnikelt. Puud võeti maha täiskuu ajal, siis olevat puit kõva ja kivistunud. Hiidlased olevat seda teinud isegi kella järgi, et oleks ikka päris täiskuu lõpp. See tava polnud aga igal pool ühesugune. Nii olevat Orajõe kandis võetud puid maha vana kuu ajal, mõnel pool aga koguni noore kuu ajal. Laevapuidu varumisel peeti kinni mitmest ebausukommetest. Nii tuli emapuu langetada põhja poole, esitääv vastu loodetuult, ahtertääv vastupidises suunas. Mida kaugemale kännust emapuu langes, seda parem laev sai. Puude vedamisel ehitusplatsile ei tohtinud naisterahvas vastu tulla. Naised ei tohtinud tulla ka ehitusplatsile. See oli suur õnnetus, kui naine astus paljajalu ehitatavale laevale – jäta või ehitus pooleli. Ehitusplatsile rajati suur laudadest põrand, kuhu laevameister joonistas laevakaared täismõõdus peale. Joonise järgi raiuti kaared välja. Viimased koosnesid mitmest tükist.
Eriti keerulise ehitusega on pirnvööri omavate laevade vöörpiigid. Tagapool vöörpiigi vaheseina jätkuvad tugevdused veel vaid parrastel teatud kauguseni vöörist. 26. Ahtri konstruktsioon, ühe- ja kahe sõukruviga laeva ahter. Dedvudseade. Võlliliin ristlejaahter - kaasaegsetel kiirekäigulistel reisi- ja veolaevadel . elliptiline ahter - aeglasekäigulistel laevadel, peegelahter - uuematel laevadel , kujutab endast "lõigatud" ristlejaahtrit Ahtertääv on tugev tala, millega lõpeb laeva ahter. Ta valmistatakse peamiselt valatud osadest või keevitatakse plaatidest. Ahtertääv võib olla ka kombineeritud mitmest valatud ja keevitatud osast. Ahtertäävi tald on eespoolt horisontaalkiilu külge kinnitamiseks lame või künakujuline, tagantpoolt aga tõuseb veidi, et vältida vigastusi vastu põhja puutumisel. Ühe sõukruviga laeval läbib ahtertäävi eesmist posti (stärnposti) deidvudi toru, milleks selles on ahtertäävi silm
vasakpoolne (vastupäeva) counter-clockwise rotation direction pöörlemissuund vask-nikkelsulam copper-nickel alloy vastastikku pöörlevad contra-rotating propellers, CRP sõukruvid väljajooksumaa reach, brake way, stopping distance õlijagaja oil distributor õlipuks oil distribution ring äärik flange ülekavitatsiooniline sõukruvi supercavitating propeller ahtertääv, ahtrikaar stern post, stern frame ahtritihend aft seal, outer seal antifriktsioonsulam antifriction alloy babiit white metal, babbit metal bakkaut rockwood, lingum vitae dedvudlaager sterntube bearing dedvudseade sterntube arrangement diiselreduktoragregaat motor-reduction unit elastne muhv flexible coupling
spet- siaalne materjal), 3- deidvudi totu, 4- auru toru, 5- veetoru, 6- vööripoolse tihendus- rõnga kinnitus, 7- tihendusrõngas, 8- tihend, 9- sõuvõll, 10- laagrite puksid, 11- vee äravoolutoru. Joon. 9.22. a) deidvudseade: 1- sõukruvi, 2- deidvudi toru, 3- puks, 4- laagrimaterjal, 5- veejaotusrõngas, 6- vee väljalaskeotsik, 7- ahterpiigi vahesein,.8- võlli kate, 9- võll, 10- tihendi survepuks, 11- tihend, 12- vee pealeandmise otsik, 13- ahtertääv, 14-. Mutter või keevitatud äärik, 15- pidurdusrõngas; b) deidvudilaagrid: 1- puks, 2- bakautliistud, 3- hoideribad, 4- erikummist plaadid, 5- vintkinnitus, 6- kumm või kaprolaan. Vundamendid. 14 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 9. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004.
26. Ahtri konstruktsioon, ühe- ja kahe sõukruviga laeva ahter. Dedvudseade. Võlliliin Ahtri konstruktsioon Laeva ahter(piik) on laevakere tagaosa ahterpiigi vaheseinast kuni ahtertäävini Ahtri allveeosa ehitatakse nii, et oleks tagatud vee hea juurdepääs ahtriseadmetele (sõu- ja rooliseadmed, - ). Ahtri pealveeosa on laiem ja see kaitseb sõukruvi ja rooli vigastuste eest sildumisel, seal asub tavaliselt sildumistekk. 1-paller (rudder stock, ) 2- ahtertäävi silm (boss, ) 3- ahtertääv kruvitääv Stern frame ) 4- tald 5-roolileht 6- roolikand (skeg, ) 7-roolipost (rudder post, ) Roolisaht Sõukruviava. Ühe sõukruviga laeva ahter Balanseerimata rooli pöörab rooli paller roolisamba poltide ja aasade peal. Rool on voolujooneline seest õõnes sektsioon, millel on kindlate vahedega roolihinge aasad. Balanseeritud roolidel pole tavaliselt roolisammast, vaid on jalas mille külge kinnitub rooli alumine laager ja üleval on rooli kronstein
Pikkadel ulgumerereisidel kasutati rooli asemel ahtri lähedal paremasse pardasse kinnitatud aeru. Sellest pärinevad ka laevandusega soetud mõisted tüürpoord (sõnast styra) parema poole ja pakpoord vasaku jaoks. Kummaski pardas oli kuni 16 aeru ja parda serval olid reas kilbid. 9 Kaunistatud vöör- ja ahtertääv tõusid kõrgele. Vöörtääv lõppes tavaliselt lohe- või ka lõvipea kujutisega, mida kasutati viikingilaevadel mõnikord hirmutavate kaunistustena. Hiljem muudeti lohepead eemaldatavateks
pardastringerid ja jäikusribid, samuti ka parraste plaadistus ning tekid. Laeva otstes mõjuvad tugevad dünaamilised koormused: lainete löögid, põrked vastu jääd, sildumisel tekkida võivad koormused, vibratsioon jne. Lainetuses võivad laeva otsad, eriti vöör, sattuda küllalt sügavale vee alla võttes vastu vee surve. Seetõttu näevad klassifikatsiooniühingute ehitusreeglid ette laeva otste talastiku suuremat tugevust võrreldes laeva keskosaga. Ahtertääv on tugev tala, millega lõpeb laeva ahter. Ta valmistatakse peamiselt valatud osadest või keevitatakse plaatidest. Ahtertääv võib olla ka kombineeritud mitmest vala- tud ja keevitatud osast. Ahtertäävi tald on eespoolt horisontaalkiilu külge kinnitamiseks lame või künakujuline, tagantpoolt aga tõuseb veidi, et vältida vigastusi vastu põhja puutumisel. Ühe sõukruviga laeval ahtertäävi eesmist posti (stärnposti)
samuti ka parraste plaadistus ning tekid. Laeva otstes mõjuvad tugevad dünaamilised koormused: lainete löögid, põrked vastu jääd, sildumisel tekkida võivad koormused, vibratsioon jne. Lainetuses võivad laeva otsad, eriti vöör, sattuda küllalt sügavale vee alla võttes vastu vee surve. Seetõttu näevad klassifikatsiooniühingute ehitusreeglid ette laeva otste talastiku suuremat tugevust võrreldes laeva keskosaga. Ahtertääv on tugev tala, millega lõpeb laeva ahter. Ta valmistatakse peamiselt valatud osadest või keevitatakse plaatidest. Ahtertääv võib olla ka kombineeritud mitmest vala- tud ja keevitatud osast. Ahtertäävi tald on eespoolt horisontaalkiilu külge kinnitamiseks lame või künakujuline, tagantpoolt aga tõuseb veidi, et vältida vigastusi vastu põhja puutumisel. Ühe sõukruviga laeval ahtertäävi eesmist posti (stärnposti) deidvudi toru, milleks stärn- postis on
pardastringerid ja jäikusribid, samuti ka parraste plaadistus ning tekid. Laeva otstes mõjuvad tugevad dünaamilised koormused: lainete löögid, põrked vastu jääd, sildumisel tekkida võivad koormused, vibratsioon jne. Lainetuses võivad laeva otsad, eriti vöör, sattuda küllalt sügavale vee alla võttes vastu vee surve. Seetõttu näevad klassifikatsiooniühingute ehitusreeglid ette laeva otste talastiku suuremat tugevust võrreldes laeva keskosaga. Ahtertääv on tugev tala, millega lõpeb laeva ahter. Ta valmistatakse peamiselt valatud osadest või keevitatakse plaatidest. Ahtertääv võib olla ka kombineeritud mitmest vala- tud ja keevitatud osast. Ahtertäävi tald on eespoolt horisontaalkiilu külge kinnitamiseks lame või künakujuline, tagantpoolt aga tõuseb veidi, et vältida vigastusi vastu põhja puutumisel. Ühe sõukruviga laeval ahtertäävi eesmist posti (stärnposti)