Kütuseelement on erilist tüüpi galvaanielement, milles toimub kütuse aeglane oksüdatsioon (,,leegita põlemine") ja reaktsioonil vabaneva energia eraldumine elektrienergiana. Inimene kasutab keemilisi vooluallikaid igapäevaelus väga aktiivselt ja tõenäoliselt ei kujutaks me oma elu ilma nendeta ettegi keemilised vooluallikad on muutnud inimese eluviisi liikuvamaks, sest elektritehnika on muutunud tänu keemilistele vooluallikatele teisaldatavaks. KIRJANDUSE LOETELU 1. Ahmotov, N. 1974. Anorgaaniline keemia. Tallinn: Valgus. 2. ENE 2 = Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 2. köide. 1987. Tallinn: Valgus. 3. Karik, H.; Palm, U.; Past, V. 1981. Üldine ja anorgaaniline keemia. Tallinn: Valgus. 4. Korzev, P. 1963. Keemia teatmik. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus. 5. Timotheus, H. 1999. Praktiline keemia. Riia: Avita. 6. Vlassov, L.; Trifonov, D. 1970. Huvitavat keemiast. Tallinn: Valgus. 7. VSL = Kleis, R.; Silvet, J.; Vääri, E. 1983
Kütuseelement on erilist tüüpi galvaanielement, milles toimub kütuse aeglane oksüdatsioon („leegita põlemine”) ja reaktsioonil vabaneva energia eraldumine elektrienergiana. Inimene kasutab keemilisi vooluallikaid igapäevaelus väga aktiivselt ja tõenäoliselt ei kujutaks me oma elu ilma nendeta ettegi – keemilised vooluallikad on muutnud inimese eluviisi liikuvamaks, sest elektritehnika on muutunud tänu keemilistele vooluallikatele teisaldatavaks. KIRJANDUSE LOETELU 1. Ahmotov, N. 1974. Anorgaaniline keemia. Tallinn: Valgus. 2. ENE 2 = Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 2. köide. 1987. Tallinn: Valgus. 3. Karik, H.; Palm, U.; Past, V. 1981. Üldine ja anorgaaniline keemia. Tallinn: Valgus. 4. Koržev, P. 1963. Keemia teatmik. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus. 5. Timotheus, H. 1999. Praktiline keemia. Riia: Avita. 6. Vlassov, L.; Trifonov, D. 1970. Huvitavat keemiast. Tallinn: Valgus. 7. VSL = Kleis, R.; Silvet, J.; Vääri, E. 1983. Võõrsõnade leksikon
annaabi.ee 
