M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
ta
vihkas kõiki, Tomi, nagu ta arvas, kõige rohkem.
Tomi esitleti kohtunikule, kuid tema keelepaelad olid kinni, ta suutis vaevalt hingata, süda
võbises -- osalt selle mehe määratu tähtsuse pärast, kuid peamiselt sellepärast, et ta oli
tüdruku isa.
Ta oleks meeleldi maha heitnud ja teda kummardanud, kui oleks pime olnud. Kohtunik pani
käe
Tomi pea peale, nimetas teda tubliks väikeseks meheks ja päris; mis tema nimi on. Poiss
kogeles,
ahkis ja sai lõpuks sõna-suust.
«Tom.»
«Oh, ei, mitte Tom, vaid --»
«Thomas.»
«Jah, nii on õige. Arvasin, et võib-olla on veel midagi. Väga hea. Aga sul on ju vist veel ka
teine
nimi ja sa ütled mulle selle, eks ole?»
«Ütle dzentlmenile oma teine nimi, Thomas,» õpetas Walters, «ja ütle «sir». Sa ei tohi
viisakaid kombeid unustada.»
«Thomas Sawyer -- sir.»
«Nii! Hea poiss! Tubli poiss. Tubli, mehine väikemees. Kaks tuhat salmi on suur hulk --
väga,
väga suur hulk