Artur Adson
Õdangul tol jahedal ja tuulisel
kõnnemi tiil omatsel ja truuvitsel.
Näutsit puud mull süküsverevät
Ma näi ennegi Su valget kätt.
Näütsit nurmi juba mullatsit
Ma näi enge hiusi kullatsit.
Kõnelit mull päivist illatsist:
Et jo algmisse on pantu rist
Ennegi Su rinnahäält ma kuuli:
Sääl om ikkes elämän viil juuli.
Katkend : "Kolm ajalaulust"
Säitse keväjät nink
säitse tallve,
Egä talv iks rängemb,
kevväi lühemb,
Aherambass jäänü
suve salve',
Aastast aastahe iks peo
tühemb.
Katkend "Kats
laulust"
Näe, kuis ratta' kihutava
müüdä,
Tii neil sille nigu laud --
Ei neist keäki mõista, kohe
püüdä:
Esi puust nink ümbre raud.
Isamaaline tsitaat Artur Adsonilt
Elu ning selle veetmist provintsilinnas peetakse tavaliselt
väikekodanlikuks. Viimast on meilgi 1905. a. revolutsioonist peale ja
mõningal määral vene pahempoolse kirjanduse mõjul ägedasti
halvustatud
annaabi.ee 
