"aherainepuistanguilt" - 1 õppematerjal

ÕHUSAASTE MÕJU UURIMINE PUUDE KASVULE KIRDE EESTI RABADES

Puhatu soostik on segatekkeline, moodustunud seljakutevaheliste järvede ja mineraalmaa soostumisel. Soostiku pindala on ilma mineraalmaasaarteta 57 079 ha ja see hõlmab umbes kolmandiku Alutaguse madaliku territooriumist. Soostiku põhjaosas valitseb tasasel reljeefil madalsoo, kust toodetakse turvast. Läheduses asuvad põlevkivikarjäärid on tunduvalt alandanud veetaset, hävitades soostiku kirdeosa. Soojuselektrijaamade lendtuhk ja põlevkivikarjääridest ning tuha- ja aherainepuistanguilt leviv karbonaatne tolm põhjustab looduskeskkonna leeliselist saastumist. Tugevasti saastunud aladel ulatub neutraliseeriva tolmu mõju 35-45 cm sügavusse turbakihti. Saasteallikatest kaugemal piirdub tuhasuse märgatav kasv vaid ülemiste kihtidega. Soostiku kesk- ja lõunaosa on looduslikus seisundis ning seal levib rohkem rabalasund. Piiritletud on ligi 50 eraldiasuvat rabalasundiga ala, millest suuremad paiknevad soostiku keskosas Puhatu järve ümbruses (Kink et al 1998: 103-105).