FÜÜSIKA TUUMAREAKTSIOONID
sobivat anumat teha ei saa (teoreetiliselt võiks anumana kasutada magnetvälja).
Termotuumapommid ehk vesinikupommid pole piiratud võimsusega ja nendega ei
kaasne radioaktiivset kiirgust.
Esimese kunstliku tuumareaktsiooniviis läbi E. Rutherford 1919. aastal.
Selle võrrand on järgmine:
14 4 17
7N + 2He = 8O + prooton
Ahelreaktsioonidega kaasnevad alfa-, beeta- ja gammakiirgus. Alfakiirguseks on heeliumi
aatomituumad, beetakiirguseks elektronid ja gammakiirguseks elektromagnetlaine.
Radioaktiivseteks aineteks on nt uraan ja plutoonium.
Tuumapomme on kasutatud II MS lõpus 1945. a (Hiroshima ja Nagasaki Jaapanis).
Aatom koosneb tuumast ja elektron-kattest.
Selle tuum koosneb aga
neutronitest ja prootonitest.
Isotoobid on ühe ja sama aine aatomid, mis erinevad neutronite arvu poolest.
Valgus on elektromagnetikine lainetus
annaabi.ee 
