Geoloogia !
moondekivimitest, mis on Rootsis ja Edela-Soomes levivate
svekofenniidide kurrutusvööndi otseseks jätkuks. 1,9 miljardit aastat tagasi
haaras suurt osa Balti kilbi territooriumist Svekofenni kurrutus, millega
kaasnes mägede teke.
Seejärel, umbes 1,7-1,6 miljardit aastat tagasi, oli see ala ka intensiivse
süvamagmatismi (plutonismi) areeniks, mil kujunesid graniitsed intrusiivid.
Edasi järgnes vähemalt 0,7-0,8 miljardit aastat kestnud kulutusperiood.
Ürgmäestike ahelikele toimisid mitmesugused geoloogilised välisjõud ning
mäed kulutati. Neist säilisid vaid kunagiste ahelike tuumad, mis kattusid
murenemiskoorikuga. Hilisproterozoikumis kujunesid ka süvamurrangute
süsteemid, mis liigestasid Balti kilbi paljudeks plokkideks.
KAMBRIUM
Paleozoilise ladekonna basaalne osa - kambriumi ladestu -ei ole Eesti
aluspõhjas täielik. Enam-vähem terviklikult, suuremate lünkadeta, on
esindatud vaid alamkambriumi ladestik. Lääne- ja Lõuna-Eestis Iasub
annaabi.ee 
