M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
»
«Ma arvan ka, et võib-olla otsitakse. Loodan seda.»
186
«Millal võidakse'märgata meie puudumist, Tom?»
«Arvan, et tagasi praami juurde minnes.»
«Tom, siis võib olla juba pime -- kas nad märkavad, et me puudume?»
«Ei tea. Aga igatahes leiab sinu ema sind puuduvat, niipea kui nad koju jõuavad.»
Hirmunud pille Becky silmis tõi Tomi arusaamisele, et ta oli vea teinud. Becky ei pidanud ju
sel õhtul koju minema! Lapsed jäid vait ja vajusid mõtteisse. Varsti tõendas Becky uus
ahastushoog Tomile, et neil oli ühesugune mõte: pool pühapäeva ennelõunat võis möödas olla,
enne kui missis Thatcher avastas, et Beckyt missis Harperi juures ei olnud. Lapsed kiindusid
pilguga küünlajuppi, jälgides, kuidas see aegamisi ja armutult sulas; nägid viimaks ainult
poole
tolli pikkust tahiotsakest; nägid, kuidas nõrk leek tõusis j'a vajus, tõusis ja vajus, peenikese
suitsusamba otsa ronis, hetke selle tipus viibis ja siis -- valitses kohutav pilkane pimedus.
annaabi.ee 
