kahjulik mõju nii inimestel kui keskkonnale, ei ole täiesti üheselt selgeks uuritud. 5. Mõjutada tuleb paljusi isendeid- et saavutada soovitud soovitud isend, ja et see oleks ka kasulik mutatsioon, tuleb mutageenidega mõjutada väga paljusi isendeid. 6. Roheline ideoloogia on GMOde toomise ja kasutamise vastu, sest nende kasvatamisega hävitatakse bioloogilist mitmekesisust: GMO-põllud on nii geneetilise kui ka liigilise mitmekesisuse seisukohalt maailma kõige vaesemad agroökosüsteemid. 7.Biotehnoloogia on põllumajandust intensiivistanud. Välja on töötatud kultuuride liine, millest kolmveerandi moodustavad umbrohutõrjevahenditele (glüfosaatidele ja glüfosinolaatidele) ning putukatele resistentsed liinid. See viib tootmise lihtsustatud skeemidele, kus intensiivsel monokultuursel tootjal on hõlbus kasutada tõrjevahendeid.
Biotehnoloogia väga kiire arengu tõttu on uued taimearetuse tehnikad Euroopas päevakohane teema. Erinevate arvamuste pärast on tekkinud vastasseis geneetiliselt muundatud organismide pooldajate ja vastaste vahel. Nn. roheline ideoloogia on GMO-de tootmise ja kasutamise vastu, sest nende kasvatamisega hävitatakse bioloogilist mitmekesisust. GMO- põllud on nii geneetilise kui ka liigilise mitmekesisuse seisukohalt maailma kõige vaesemad agroökosüsteemid. GMO-de keskkonnariskid on seotud ökoloogilise tasakaalu ning elurikkuse võimaliku muutmisega ning selliste muutuste võimaliku pöördumatu iseloomuga. Samas GMO-de pooldajad on seisukohal, et selline kasvatamisviis aitaks arengumaades, kus on suureks probleemiks näljahäda, tõhusamalt rahvast toita. Pealtnäha pole GM- taime võimalik tavalisest taimest millegi poolest eristada. Küsimusi tekitab hoopis see, kas eristamine on vajalik. Riigid, kes GMO-sid kasvatavad, väidavad, et
Poolt: parem toit biotehnoloogia abiga; GMO-d seljatavad Kolmanda Maailma näljahäda; on mahedam; põllumajanduse areng ja geenitehnoloogia on tihedalt üksteisega seotud. Vastu: Mahedus on vaid näiline; bioloogilise mitmekesisuse hävimine; geenmuundatud taimed ja loomad on ohtlikud loodusele. 15.GMOde kasvatamisega hävitatakse bioloogilist mitmekesisust - GMO-põllud on nii geneetilise kui ka liigilise mitmekesisuse seisukohalt maailma kõige vaesemad agroökosüsteemid. 16.Geeniteraapia on uu(t)e geeni(de) viimine inimesesse eesmärgiga ravida teatud haigusi, eelkõige pärilikke haigusi ja vähki. 17.Hirm inimese loodusliku olemuse kadumise pärast; piiri tõmbamine ravimise ja inimelule uue kvaliteedi andmise vahele on üpriski raske; geeniteraapia on väga kallis protseduur, kaugeltki kõik ei saa seda endale lubada.
geenitehnoloogia on tihedalt seotud(säästab aega); Fütoremediatsioon ehk saasteainete eemaldamine keskkonnast või nende kahjutustamine taimede abil(teeb kahjutuks õhus kütusejääkide ja raskemetallide mürgi). GMO VASTU: GMO mahedus on vaid näiline(ei mõju hästi mullale, kujuneb välja tõrjevahendidtele reistentsed umbrohud); Bioloogilise mitmekesisuse hävinemine(GMO-põllud on nii geneetilise kui ka liigilise mitmekesisuse seisukohalt maailma kõige vaesemad agroökosüsteemid); Geneetiline saastumine(toimub GMO-kultuuridelt geenisiire 30km kaugusele, maid saastatud GMOga); Geenmuundatud taimed ja loomad on ohtlikud loodusele; Geenmuundatud taimede-loomade kasvatamine ja kasutamine on ohtlik inimese tervisele(GMO-toidu ohutust ei ole piisavalt kontrollitud. GMO-toidul närilistes on leitud rakkude kontrollimatut vohamist ja peensoole kahjustusi. Rotid, lehmad ja sead on valikul eelistanud tavasööta GMOle
ülekandmisega ühelt liigilt teisele. Nii saadud organisme nimetatakse transgeenseteks organismideks. Võrreldes tavapäraste sordi- ja tõuaretusmeetoditega on geneetilise muundamise erinevuseks võimalus kombineerida väga kaugete liikide geene. Roheline ideoloogia on GMO'de toomise ja kasutamise vastu, sest nende kasvatamisega hävitatakse bioloogilist mitmekesisust: GMO-põllud on nii geneetilise kui ka liigilise mitmekesisuse seisukohalt maailma kõige vaesemad agroökosüsteemid. Sellega aidatakse põllumeestel kergema vaevaga saada rohkem saaki, leevendatakse vaestes riikides näljahäda ja vitamiinivaegust. GMO'de kasutamine Eestis Euroopa Liidu liikmesriikides otsustatakse GMO-de kasutamise lubamine Euroopa Liidu tasemel. Lisaks on osad liikmesriigid seadunud piiranguid oma territooriumil GMO-de kasutamisele. Eestis ei ole selliseid piiranguid seatud.
kolmveerandi moodustavad umbrohutõrjevahenditele (glüfosaatidele ja glüfosinolaatidele) ning putukatele resistentsed liinid. See viib tootmise lihtsustatud skeemidele, kus intensiivsel monokultuursel tootjal on hõlbus kasutada tõrjevahendeid. Bioloogilise mitmekesisuse hävinemine GMOde kasvatamisega hävitatakse bioloogilist mitmekesisust - GMO-põllud on nii geneetilise kui ka liigilise mitmekesisuse seisukohalt maailma kõige vaesemad agroökosüsteemid. Geneetiline saastumine GMOdega on võimalik luua tohutu hulk uusi kombinatsioone, millega loodus kunagi varem pole kokku puutunud. Nende talitlemise tagajärgi ökosüsteemis pole praeguse teadmiste taseme juures võimalik prognoosida. 7 Viimase Suurbritannias uurimuse kohaselt toimub GMO-kultuuridelt geenisiire 30km kaugusele. Tolmeldajad putukad ei tee vahet GMO ja tavakultuuri vahel. Siire toimub ka mullaorganismidele
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut NIMI MIKS BIOLOOGILISELT MITMEKESISEMAD AGROÖKOSÜSTEEMID ON TAIMEKAITSELISEST SEISUKOHAST JÄTKUSUUTLIKUMAD? WHY BIOLOGICALY DIVERSED AGROECOSYSTEMS ARE MORE SUSTAINABLE IN PLANT PROTECTION THAN BIOLOGICALY UNDIVERSED AGROECOSYSTEMS? Kursusetöö Aianduse õppekava Tartu 2017 Sisukord SISSEJUHATUS.........................................................................................................................2 Ökosüsteemide ja bioloogilise mitmekesisus..............................................................................5 Agroökosüsteemi mitmekesisus..................................................................................................6 Loodusliku mitmekesisuse kasulikkus.......................................................
• Sidusus suurendab linnakoosluste üldist stabiilsust ja vastupanu n reostusele • Hariduslikud eesmärgid Metsakultuurid • Monokultuurid • Liigivaesus ka alus- • taimestikus (erinevused loodusliku üheliigilise puistuga) • Kaasliikide ebapiisavus – kuivamine (mükoriisaseente vähesus, levivad juurehaigused) • Tihedad ja üheealised puistud – haigustel lihtne levida Agroökosüsteemid. Agroökosüsteemile omased tunnused, võrdlus loodusliku süsteemiga. AGROÖKOSÜSTEEM • Loodud inimese poolt bioproduktsiooni ehk saagi saamiseks • Inimmõju on suure tähtsusega, seejuures on oma osa ka looduslikel abiootilistel ja biootilistel teguritel • Ökosüsteem, mida inimene mõjutab põllumajanduslikel eesmärkidel • Selle erinevad komponendid eeldavad oma kooseksisteerimiseks jätkusuutlikku majandamist.
Taimede liigirikkuse vähenemine toob kaasa taimedest toituvate selgrootute ja roogsete ja nende kahjurite vaenlaste liigirikkuse vähenemise. Monokultuuride geneetilise mitmekesisuse vähenemine on kaasa toonud kahjurputukate arvukuse järsud tõusud. See omakorda sunnib kasutama pestitsiide , mis viib vaesumisele. 63. AÖSde mitmekesisus ja ohustatus taimekahjustajate suhtes. Kõik agroökosüsteemid on pidevas muutumises. Põldudel kasvatatavad kultuurid muutuvad pidevalt ajas ja ruumis sõltuvalt erinevatest teguritest. Koos sellega muutub ka heterogeensuse tase, mis võib kuid ei pruugi olla kasulik kahjuritõrje seisukohast. Taimekasvataja ülesanne on eelkõige takistada kahjurite masspuhangute tekkimist. Mitmed uuringud on näidanud, et AÖSde putukakooslusi on võimalik tasakaalustada valides ja
Mida intensiivsem on maakasutus, seda vähem taimtoiduliste loomade liike esineb. Taimede liigirikkuse vähenemine toob kaasa taimedest toituvate selgrootute ja roogsete ja nende kahjurite vaenlaste liigirikkuse vähenemise. Monokultuuride geneetilise mitmekesisuse vähenemine on kaasa toonud kahjurputukate arvukuse järsud tõusud. See omakorda sunnib kasutama pestitsiide , mis viib vaesumisele. 63. AÖS-de mitmekesisus ja ohustatus taimekahjustajate suhtes. Kõik agroökosüsteemid on pidevas muutumises. Põldudel kasvatatavad kultuurid muutuvad pidevalt ajas ja ruumis sõltuvalt erinevatest teguritest. Koos sellega muutub ka heterogeensuse tase, mis võib kuid ei pruugi olla kasulik kahjuritõrje seisukohast. Taimekasvataja ülesanne on eelkõige takistada kahjurite masspuhangute tekkimist. Mitmed uuringud on näidanud, et AÖSde putukakooslusi on võimalik tasakaalustada valides ja planeerides põldudel kasvatatavad
Jäätmaadele on lisaks meie vanadele umbrohtudele iseloomulikud tulnuktaimed - sageli võõramaiseid umbrohtusid, millest osa koduneb ja levib tulevikus ka linnadest välja. Kuna linnas on väga palju hästiseeduvat inimtoitu, on väga levinud toiduparasiidid: putukatest prussakad, vaaraosipelgad, närilistest koduhiir ja rändrott. Varesed, tuvid, koduloomad, tihased. Hiired, rotid Taimed – korvõielised, ristõielised, mitme aastased õuetaimed jne 6. Agroökosüsteemid. - ehk kultuurökosüsteem on ökosüsteem, milles toimub majandustegevus taimse või loomse toodangu saamise huvides. Karjamaad, kalatiigid.. loodud inimesepoolt saagi saamiseks. Agroökosüsteemide hulka kuuluvad nii tasakaaluliselt majandatavad pärismaise elustikuga pärandkooslused (heinamaad, metsad, veekogud) kui ka intensiivmajandatavad kultuurtaimedega põllud ja aiad, introdutseeritud või aretatud koduloomadega karjamaad ja veekogud (näiteks kalatiigid). 6.1
Termini Gaia pakkus Lovelocki elusa Maa jaoks välja William Golding, Nobeli kirjanduspreemia laureaat. Gaia tähendab kreeka keeles Emakest Maad. Kuigi Lovelock võttis seda nime metafoorina, ei pääsenud tema teooria lihtsustustest. New Agei tegelased kaaperdasid Gaia idee ja tõlgendasid asja ülimalt lihtsustatult. See tõrjus teadlaskonna Lovelocki teooriatest eemale. Kultuurökosüsteemid Kultuurökosüsteemid inimese loodud ökosüsteemid. a) istutatud mets; b) agroökosüsteemid; c) linn; d) kaevandused; e) prügimäed jne. Kultuurkooslus (tsönoos) igasugune inimtekkene biotsönoos või fütotsönoos (sh. agrotsönoos). Kultuurbiotoop inimmõjuline elupaik Agroökosüsteemid Agroökosüsteem ökosüsteem (põld, aed, heinamaa, karjamaa), mille on loonud inimene bioproduktsiooni (saagi) saamiseks. Agroökoloogia ökoloogia haru, mis uurib põllumajanduslikes kultuurkooslustes avalduvaid ökoloogilisi seoseid.
suhtes. Geneetiliselt muundatud taimi kasvatatakse 1990. aastatest. Tavaliselt on geenmuundatud organismide loomise puhul tegu genoomiosa kunstliku ülekandmisega ühelt liigilt teisele. Nii saadud organisme nimetatakse transgeenseteks organismideks. Roheline ideoloogia on GMOde toomise ja kasutamise vastu, sest nende kasvatamisega hävitatakse bioloogilist mitmekesisust: GMO-põllud on nii geneetilise kui ka liigilise mitmekesisuse seisukohalt maailma kõige vaesemad agroökosüsteemid (majandustegevus taimse või loomse toodangu saamise huvides). GMOsid sisaldavad tooted peavad olema EL-s märgistatud. Lubatud on toode märgistamata jätta, kui on tegu juhusliku ja tehniliselt vältimatu GMO-de sisaldusega kuni 0,9%. Eestis on geneetiliselt muundatud organismide kasutamise reguleerimine jagatud kolme ministeeriumi vahel: Keskkonnaministeerium - vastutab geneetiliselt muundatud organismide keskkonda
annaabi.ee 
