- sotsioloog näeb põhjusi sotsiaalsetes suhetes - geneetik leiab pärilikke faktoreid - psühholoog näeb põhjusi inimese psüühikas Bioloogilised teooriad Need on teooriad, mis oma lähtekohalt on bioloogilised ning mis sisaldavad etoloogilisi, sotsiobioloogilisi ja arengulisi lähenemisi ning kommenteerivad füsioloogilisi faktoreid, mis mõjutavad agressiivsust: - etoloogilised teooriad: K.Lorenz- agressiivsus on tung/aje/jôud (drive), mis on omane enamikule loomadele, ka inimesele. Agressiivsusel peab olema mingi mõte. Kohastumiseks vajalik sisemine tung. - agressiivsus ja populatsiooni tihedus: eeldatakse, et populatsiooni suur tihedus või ülerahvastatus viib agressiivsuse kõrgele tasemele. Seda efekti on seostatud patoloogilise reaktsiooniga stressile aga ka adaptatiivse käitumisega, mis limiteerib populatsiooni suurenemist. Tiheliolek muudab agressiivseks. - füsioloogilised faktorid ja agressiivsus: kuigi ei ole otseselt agressiivsuse
Tema esimene reaktsioon on hirm, millele järgneb agressiivsus. Arhailine integreerimata agressiivsus võib viia vägivalla kasutamiseni. Skisoidsetel isikutel on üldiselt raske oma agressiivsust kontrolli all hoida. Isenad oma agressiivsuse pärast ei kannata. Skisoidse isiku agressiivsuse kõige sagedasemad avaldusvormid on järskus, äkiline ja solvav teravus, jäine külmus, kontakteerumatus, küünilisus ja poolehoiu silmapilkne muutumine vaenulikuks vastumeelsuseks. Skisoidse isiku agressiivsusel on peale tõrje ka teinegi funktsioon ta loob sellega kontakti, poolehoiu võitmise viis. Neil on kergem olla agressivne kui väljendada oma positiivseid tundeid.
Klassi distsiplineermise kava oluliseks jooneks on see, et klassiõpetajaid toetatakse hästi planeeritud aja mahavõtmise poliitika ja protsessiga. Seitsmes osa räägib viha ning kiusamisprobleemidega toimetulekust. Viha on võimas emotsioon ning suure pettumuse korral võib see kergesti võtta võimust meie mõtlemise üle. Lastel on vihaga veel raskem toime tulla kui täiskasvanutel. Oluline on teha vahet vihak kui emotsioonil ja selle väljendamisel, samuti vihal ja agressiivsusel. Viha ,,taltustamisek" on soovitatav õpetajatel õpilastele selgitada vihaga seotud sõnavara. Pole halb, et inimene väljendab oma pahameelt, millega suhtes, mis on põhjendatud, kuid see peaks olema ikka ja alati viisakas ja sobiliku sõnastusega. Teiseks viha talitsemise viisiks on välja pakutud vihapäeviku pidamist, kus õpilane saab üles märkida, mis ja millal teda vihastas ning sinna kirjutada ka muid selle teemaga seostatud tundeid,emotsioone ja märkmeid.
keskkond. Õpetajate ülesanne õpilaste sotsialiseerimisel on ka teavitada neid emotsioonidest, mida inimene erinevatel aegadel kogeb. Need võivad olla nii positiivsed kui ka negatiivsed. Tuleks selgeks teha, et negatiivsete emotsioonide kogemine nagu viha ja kurbus ei tähenda, et neid kogedes võib teha seda, mis hetkel mõtetesse tuleb. Lastele ja noorukitele tuleb õpetada vahet tegema vihal kui emotsioonil ja selle väljendamisel, samuti vihal ja agressiivsusel. (Kristi Kõivu loengumaterjal) Oluline on, et õpilane saaks aru enda emotsioonidest, oskaks neid eristada ning siis ka vastavalt ja sobivalt reageerida. Selleks on olemas erinevad tehnikad, mis aitavad õpilasel maha rahuneda ja seejärel edasi käituda. 4 2. Viha kontrollimine läbi harjutuste Viha kontrollimiseks on välja töötatud mitmeid erinevaid meetmeid, tehnikaid, programme ja treeninguid
Nende vägivallaliikide aluseks eeldatakse olevat erinevaid neurobioloogilisi mehhanisme. Kaasegseteks juhtivateks uurimissuundadeks vägivaldse käitumise põhjuste leidmisel on neurobioloogiline ja arenguline suund. Praeguste tulemuste alusel on püstitatud hüpoteesid: - indiviidid erinevad oma kalduvuse poolest vägivaldseks käitumiseks; need erinevused on olemas juba varasel eluperioodil; - agressiivsusel ja vägivaldsusel on ühiseid elemente isiksusejoontega, mida eeldatakse olevat indiviididel stabiilselt olemas; - agressiivsuse ja vägivalla aluspõhjused on omistatavad varases elueas olemasolevatele faktoritele, eriti neurobioloogilistele faktoritele. Valdav enamik uurimusi otsib erinevusi deviantsete ja mittedeviantsete gruppide vahel. Huvipakkuvamaid tulemusi on saadud arengulise dünaamika uurimisel:
sellele lootma jääda. Kehahoiak on lodev, võimalik, et toetub mõnele mööbliesemele. Käed kipuvad olema külmad, higised ja närvilised. Pilkkontakt tuleb vaevaliselt pigem vaatab maha või kõrvale. Kuna ta sageli ei ütle, mida mõtleb, jääb mulje, et ta ei mõtle seda tõsiselt, mida ütleb. Alistuva käitumise plussid: · Aitab vältida konflikte. · Mugav ja turvaline käitumisviis. · Alistuv inimene saab sageli kiita. · Väike vastutuskoorem kui kehtestaval ja agressiivsusel. · Ei süüdistata alistuvat inimest. · Valiku pärast ei saa kritiseerida, sest tema ei vali . · Saavad tuge ja kaitset. · Teiste kontrollimine Kokkuvõtvalt saab alistuv inimene teisi kontrollida, hoidudes samas konfliktist ja vastutusest. Samal ajal on ta oma nõrkuse tõttu kontrollitavate eest kaitstud. Ta kasutab tuntuid käitumismustreid ja pälvib oma isetuse eest kiitust. Pole ime, et inimestel on oma alistuvast käitumisest raske loobuda. 1.2 AGRESSIIVNE STIIL
.......................13 Sissejuhatus Oma referaadis kirjutan agressiivsest käitumisest. Esiemises referaadi pooles kirjutan raamatu põhjal agressiivsuse teooriatest. Lorenz arvas 1950. aastal, et agressiivsus tuleneb sünnipärastest geneetilistest teguritest, mis tekitavad automaatseid antagonistlikke reaktsioone teiste suhtes. Lorenz väitis ka sünnipärasest agressiivsusest, et agressiivne energia koguneb indiviidis pidevalt, nii nagu kraanist tilkuv vesi täidab ajapikku paagi. Agressiivsusel on ka väga suur mõju teistel inimestel. Paljud väikesed lapsed ja ka noorukid võtavad agressiivsust kui õpitud abitust, kui näevad, et keegi on tänu agressiivsusele oma soove ja tahtmisi saanud. Ka keskkonnategurid mõjutavad inimeste agressiivsust. Inimesed muutuvad agressiivsemateks viibides mitmekesi väikestes ruumides, kus inimesed tekitavad üksteise suhtes ärevust ning kus neil ei ole oma privaatsusala. Uurijad on leidnud veel, et kuumust
jätmise. Alistuva käitumise tunnused: Kahtlev, vaikse häälega, vaatab kõrvale, närviline, väldib teemasid,nõustumine asjadega vaatamata enda tunnetele, enda alahindamine teistega võrdlemisel, ei avalda arvamust, ebakindel. Samuti väldivad avalikku tähelepanu, avavad ennast minimaalselt vätimaks kriitikat, tagasihoidlikud, eelistavad teistega suhtlemisel olla passiivsed, sõbralikud ja nõustuvad. Agressiivne käitumine. Agressiivsusel on neli dimensiooni: füüsiline,verbaalne, viha (afektiivne aspekt) ja vaenulikkus (kognitiivne aspekt). Kasu agressiivselt käituva inimese jaoks: kontrollib (kujundab oma elu ise), võistlev, domineeriv. Miinused: kahjustab suhteid, hirm kaotada positsioon. Konflikt ● on lahkheli ootuste, huvide, soovide jms vahel ● loomulik osa suhetest ● destruktiivsed (suhteid kahjustav), konstruktiivsed (lahendusi andvad) võtted
koolilapse agressiivsusega. Uuringu käigus paluti õpetajatel hinnata tekkinud probleemides agressiivset käitumist. (Diamantopoulou, Rydell & Henricsson,2008:1,4,12) Tulemustes kinnitati püstitatud hüpoteesi - nii liiga madal kui ka liiga kõrge enesehinnang on seotud laste agressiivsusega. Tulemused näitavad, et olenevalt enesehinnangu kavandamisest võib agressiivsete laste enesehinnang olla nii madal kui ka ülikõrge. Soolisi erinevusi arvestades on enesehinnangul ja agressiivsusel suurem seos poiste seas. (Diamantopoulou, Rydell & Henricsson,2008:13-15) Tihti on öeldud, et enesehinnang on nii põhjus kui ka tagajärg edukaks karjääriks, kuid uuringuid selle kohta on siiani vähe. J.D Kammeyer-Mueller ja T.A Judge katsetasid mudelit, mis uurib enesehinnangut, haridust, prestiizi ja sissetulekut karjääri esimesel seitsmel aastal. Kokku vaadeldi 1765 inimest. Uuringu tulemused näitavad, et enesehinnang on oluliselt seotud tulemustega karjääri valdkonnas
Nende vägivallaliikide aluseks eeldatakse olevat erinevaid neurobioloogilisi mehhanisme. Kaasegseteks juhtivateks uurimissuundadeks vägivaldse käitumise põhjuste leidmisel on neurobioloogiline ja arenguline suund. Praeguste tulemuste alusel on püstitatud hüpoteesid: - indiviidid erinevad oma kalduvuse poolest vägivaldseks käitumiseks; need erinevused on olemas juba varasel eluperioodil; - agressiivsusel ja vägivaldsusel on ühiseid elemente isiksusejoontega, mida eeldatakse olevat indiviididel stabiilselt olemas; - agressiivsuse ja vägivalla aluspõhjused on omistatavad varases elueas olemasolevatele faktoritele, eriti neurobioloogilistele faktoritele. Valdav enamik uurimusi otsib erinevusi deviantsete ja mittedeviantsete gruppide vahel. Huvipakkuvamaid tulemusi on saadud arengulise dünaamika uurimisel:
Liidri tegevusvaldkonnad on seotud inimestega, et nende töö kaudu saavutada organisatsiooni eesmärke 21. Klassikaline liidristiilide jaotus. Iseloomustage igat lühidalt. 1. Tähtsuste omistamine- seisneb põhjuse-tagajärje suhetele tähtsuse omistamises, kus igal sündmusel on põhjus, liidriks omistamist tunnustavad ainult teised aga tegelik tähtsus on hoopis intelligentsusel, isikupärasusel, headel verbaalsetel võimalustel, agressiivsusel, energilisusel, arusaamisel, töökusel, "high-high". 2. Karismaatiline liider: kangelaslik, heroiline: raskes olukorras on julge ja edukas; erakordsete võimetega; enesekindel; idealiseerib paremat tulevikku; võimeline edasi andma oma parema tuleviku visiooni; käitub ebatavaliselt; on muutuste hing; keskkonnatundlik. 3. Transkaootiline või transformatsiooniline liider: transaktsiooniline liider
impulsside enda tugevusest, (2) nende impulsside avaldumist piiravate ja pidurdavate kontrollmehhanismide efektiivsusest. Piirangumehhanismideks on sotsiaalne teadvus koos moraalinormidega, empaatiavõime ja-tunne, hirm karistuse ees, süütunne. Instinktiteooriad seal eristame etoloogilisi ja psühhoanalüütilisi teooriaid. Agressiivsust käsitletakse kaasasündinud instinktina ja isiksuse motivatsioonisüsteemi püsiasukana. Etoloogide arvates on agressiivsusel kohastumuslik väärtus. See tagab liigi kaitsmise ja säilimise ning väljendub territoriaalsuses, piiratud ressursside eest võitlemises, tugevamate isendite geenide edasi andmises. Agressiivsus pole hea ega paha ta lihtsalt on. Instinktiteooria 39 alahindab õppimise suurt osatähtsust. Freudi teoorias on agressiivsuse alged peidus alateadvuses
enda tugevusest, (2) nende impulsside avaldumist piiravate ja pidurdavate kontrollmehhanismide efektiivsusest. Piirangumehhanismideks on sotsiaalne teadvus koos moraalinormidega, empaatiavõime ja-tunne, hirm karistuse ees, süütunne. Instinktiteooriad seal eristame etoloogilisi ja psühhoanalüütilisi teooriaid. Agressiivsust käsitletakse kaasasündinud instinktina ja isiksuse motivatsioonisüsteemi püsiasukana. Etoloogide arvates on agressiivsusel kohastumuslik väärtus. See tagab liigi kaitsmise ja säilimise ning väljendub territoriaalsuses, piiratud ressursside eest võitlemises, tugevamate isendite geenide edasi andmises. Agressiivsus pole hea ega paha ta lihtsalt on. Instinktiteooria alahindab õppimise suurt osatähtsust. Freudi teoorias on agressiivsuse alged peidus alateadvuses. Adleri õpetusest tulenevalt võib agressiivsus olla võimutungi kaasnähtuseks. Frustratsiooni-agressiooni teooria J.Dollard ja N
2) Operatsioonide eelne (Eeloperatsionaalne) periood (2-7a) (egotsentrismi periood) 3) Konkreetsete operatsioonide periood (7-11a) 4) Formaalsete operatsioonide periood (12-....) 12. Agressiivne käitumine on teist isikut kahjustav käitumine. Agressiivne isiksus on isiksus, kellel on kalduvus agressiivseks käitumiseks. Agressioon võib olla füüsiline või psühholoogiline. Agressiivsuse eskalatsioon: pilgehalvustamine- mõnitamine-ähvardus-sõim-vägivald. Agressiivsusel on emotsionaalsed, motivatsioonilised ja käitumuslikud komponendid. Agressiivsuse teooriad, mis püüavad vastata küsimusele kuidas agressiivne käitumine tekib: Instinktiteooriad 7) Etoloogiline teooria (Lorenz) 8) Psühhoanalüütiline teooria (Freud) Mõlemale on ühine see, et agressiivsust käsitletakse kaasasündinud instinktina. See tagab liigi kaitsmise ja säilimise ning väljendub territoriaalsuses, piiratud ressursside eest võitlemises, tugevamate isendite
selle järele. Agressioon võib olla füüsiline või psuhholoogiline. Isiku agressiivsus ei pruugi tähendada enesekaitses või ausas võistluses avalduvat. Mõnikord on agressiivsuse eskalatsiooni kirjeldatud skaalal: pilge- halvastamine- mõnitamine- ähvardus- sõim-vägivald. Etoloogidki on näidanud et paras annus agressiivsust on hädavajalik evolutsioonis ostarbeka kohastumusliku käitumisena. Agressiivsus on üks peamisi antisostsiaalse käitumise aluseid ja väljendusi. Agressiivsusel on geneetilised, emotsionaalsed,motivatsioonilised ja käitumuslikud komponendid. Agressiooniga kaasneb viha- või raevuemotsioon. Agressiivsuse väljendumine sõltub agressiivsete impulsside endi tegevusest, nende impullside avalumist piiravate ja pidurdavate kontrollimehhanismide efektiivsusest. Piirangumehhanismideks on sotsiaalne teadvus koos moraalinormidega, empaatiavõime ja –tunne, hirm karistuse eest, süütunne.
Õige/vale vastused Projektiivsed - esitatakse testiküsimused tajutava materjalina, mida vastaja peab tõlgendama Agressiivsuse teooriad : (agressiivsus on teist inimest kahjustav käitumine) Instinktiteeoriad - etoloogilised (Lorenz) ja psühhoanalüütilised(Freud), agressiivsust käsitletakse kaasasündinud instinktina ja isiksuse motivatsioonisüsteemi püsiasukana Frustratsiooni-agressiooni teooria J.Dollard ja N. Miller rõhutavad et lisaks instinktile on agressiivsusel ka sotsiaalsed ja inimeste interaktsioonist tulenevad ajendid. Sotsiaalse õppimise teooria A. Bandura , teiste inimeste poolt korda saadetud agressiivsed teod, kui nad ei vii järjekindlalt negatiivsele tulemustele ja jäävad karistamata või esinevad hoopiski meelelahtuslikus kontekstis, õpitakse pahatihti ära jäljendusõppe seesmiste mehhanismide abil Agressiivsust soodustavad tingimused anonüümsus ja deindividuatsioon, ülerahvastus ja
Staari mõiste ei ole midagi spetsiifilist, ainulaadset. Keegi pole olemuslikult staar, loomult ebaloomulik, rajatud ebaloomulikule eeldusele. Staar on midagi, mida saad ise konstrueerida, kui tunned staariks olemise reegleid. Naiste roll tollases rokkmuusikas. Punkrokk tõi välja naismuusikute olulise kasvamise. Naise sisemine inetus sai kõnelema hakata, sai välja tuua neid jooni, mida polnud sünnis avaldada. Agressiivsust, mehe agressiivsus on arusaadav, naiste agressiivsusel pole seletust. Tähtis polnud loomus vaid kuidas sa lood ennast tühja koha peale. Edu konstruktsioon. Eduloo lavastamine. Frankie Goes To Hollywood. Staariks olemine lavastus. 1988 saavutas Timelords? Staar siis, kui oskad käituda staarina. Pet Shop Boys Võltsingule keskendatud. Andy Warhol ,,massikunst .... 16.12.10 armastus oma loomult massohistlik, vastandub rahudluse mõistele. Armastus pole seotud rahuldusega. Võib olla suunatud ka
Hiljem jalgade trampimine, uste paugutamine. Lapselik agressiivsus ei ole konkreetselt kellelegi suunatud, vaid see on lihtsalt väljendatud agressiivsus. See vallandub ebamugavustunde baasil. Skisoidse inimese agressiivsus ei ole ka tihtipeale teistele suunatud. Ta lihtsalt elab ennast välja teisi inimesi arvestamata. Teised kannatavad ja kui tal on see agresiivsus möödas, siis ta ei tunne erilist südametunnistuspiina ka. Skisoidse inimese agressiivsusel on enamasti kaks põhjust: 1) Üks neist on hirm läheduse ees, kuna ta kardab kaotada oma mina, oma sõltumatust. 2) Teine põhjus on see, et tihtipeale on agressiivsus ainus viis, kuidas ta suudab teiste inimestega kontakti astuda. See meenutab murdeealise käitumist (kui poisile tüdruk meeldib, siis ta kiusab teda). Agressiivne käitumismall ei lase välja paista tundeelulist kogenematust. Tal on olla kergem agressiivne kui õrn ja oma tundeid välja näidata
täiesti tõsi, nagu näha, igasugused narkootilised, keelatud ained (ka relvad jne) on kättesaadavad, sõltumatult oma keeludest. 40-50 aastane naine pakkus välja, et piiranguks peaks olema 21 eluaastat. 63 Lisaks pakkus vanemas eas daam välja variandi, et üheski eas ei tohiks mängida igasuguseid rõvedaid veriseid mänge, mis võivad väga häirivad olla. Selle variandiga nõustus mitu inimest. 10. Mis Te arvate, kas temperamendil ja agressiivsusel on omavahel seos? Joonis 11 Küsitletute arvamus temperamendi ning agressiivsuse seosest Temperamendi ning agressiivsuse omavahelist seost nägi koguni kolmveerand vastanutest. Nendest 119 isikut arvas, et nende kahe seos on nõrk, kuid on olemas. Kolmveerandist 37 indiviidi usub, et seos on täiesti kindlalt olemas. 18 vastanut on täiesti kindlad, et seos temperamendi ning agressiivsuse vahel puudub.
Hiljem jalgade trampimine, uste paugutamine. Lapselik agressiivsus ei ole konkreetselt kellelegi suunatud, vaid see on lihtsalt väljendatud agressiivsus. See vallandub ebamugavustunde baasil. Skisoidse inimese agressiivsus ei ole ka tihtipeale teistele suunatud. Ta lihtsalt elab ennast välja teisi inimesi arvestamata. Teised kannatavad ja kui tal on see agresiivsus möödas, siis ta ei tunne erilist südametunnistuspiina ka. Skisoidse inimese agressiivsusel on enamasti kaks põhjust: 1) Üks neist on hirm läheduse ees, kuna ta kardab kaotada oma mina, oma sõltumatust. 1) Teine põhjus on see, et tihtipeale on agressiivsus ainus viis, kuidas ta suudab teiste inimestega kontakti astuda. See meenutab murdeealise käitumist (kui poisile tüdruk meeldib, siis ta kiusab teda). Agressiivne käitumismall ei lase välja paista tundeelulist kogenematust. Tal on olla kergem agressiivne kui õrn ja oma tundeid välja näidata
kõige lihtsamal kujul on sihiti karjumine. Hiljem jalgade trampimine, uste paugutamine. Lapselik agressiivsus ei ole konkreetselt kellelegi suunatud, vaid see on lihtsalt väljendatud agressiivsus. See vallandub ebamugavustunde baasil. Skisoidse inimese agressiivsus ei ole ka tihtipeale teistele suunatud. Ta lihtsalt elab ennast välja teisi inimesi arvestamata. Teised kannatavad ja kui tal on see agresiivsus möödas, siis ta ei tunne erilist südametunnistuspiina ka. Skisoidse inimese agressiivsusel on enamasti kaks põhjust: 1) Üks neist on hirm läheduse ees, kuna ta kardab kaotada oma mina, oma sõltumatust. 2) Teine põhjus on see, et tihtipeale on agressiivsus ainus viis, kuidas ta suudab teiste inimestega kontakti astuda. See meenutab murdeealise käitumist (kui poisile tüdruk meeldib, siis ta kiusab teda). Agressiivne käitumismall ei lase välja paista tundeelulist kogenematust. Tal on olla kergem agressiivne kui õrn ja oma tundeid välja näidata
· Muude mõjude seas alandab viha agressiivse käitumise vallandumise lävesid. Kuigi viha ja agressiivsus omavahel korreleeruvad, võivad mõlemad esineda ka sõltumatult · Seega on põhjust eristada (1) vihaga mitteseonduvat sihipärast instrumentaalset agressiivsust ja (2) afektiivset agressiivsust ehk viha- agressiivsust Agressiivsuse mõõtmine · Inimesed erinevad oma agressiivse käitumise tendentsidelt. Buss & Perry (1992) leidsid, et agressiivsusel on 4 tahku: füüsiline agressiivsus, sõnaline agressiivsus, viha j vaenulikkus · Neist füüsiline ja sõnaline agressiivsus kujutavad endast teiste kahjustamist ehk agressiivsuse instrumentaalset komponenti Aktivatsioon ja tippsooritus ning agressiivsus ja viha 13 · Viha kui koos füsioloogilise aktivatsiooniga ilmnev emotsioon on agressiivsuse emotsionaalne ehk afektiivne komponent
annaabi.ee 
