informatsiooni ei ole. Kvantitatiivsed ehk ekstensiivsed nähtused – toodete hulk, tööliste arv, tööpäevade arv, palgakulu. ( β ) 1 i 0 Kvalitatiivsed ehk intensiivsed nähtused – toote hind, tööliste palgatase, tööviljakus ( α ) 1 i 0 Käive, maksumus – γ αβ=γ Lihtindeks – kahe arvu jagatis. Liitindeksid – individuaalindeksite keskmine, agregaatsummade jagatis Alusindeksid – leitakse ühe kindla ajamomendi alusel Ahelindeksid – leitakse libisevas järjekorras eelneva ajamomendi alusel 5 Muutuva struktuuri indeks: Püsiva struktuuri indeks: Struktuurnihete indeks: Teguriindeksite süsteem: I γ= ∑ α 1 β1 ∑ α 0 β0 I α= ∑ α1 β1 ∑ α0 β1 I β= ∑ α0 β 1 ∑ α0 β 1 α1
Need jagunevad omakorda veel koondindeksiteks(väljendavad korraga mitme teguri muutumise mõju) ja teguriindeksiteks (milles peegeldub ainult ühe teguri muutumine ning teiste tegurite mõju on eemaldatud. 2. indeksivalemi kuju järgi: 1) Lihtindeks- leitakse kahe arvu jagatisena (kõik individuaalindeksid on valemi kuju järgi lihtindeksid) 2) Liitindeks – leitakse individuaalindeksi keskmistena või agregaatsummade (poes oleks selleks kogu kaupade maksumus e. kogus*hind=maksumus ja maksumused liidetakse kokku) jagatisena. 3. püstitatud uurimisülesande järgi: 1) kirjeldavad indeksid on kõik individuaal- ja koondindeksid 2) üldistav-analüütilised indeksid- 4. ajalise muutumise järgi: 1) alusindeks- leitakse ühe kindla ajamomendi või ajaperioodi alusel ja neid nimetatakse baasindeksiteks.
annaabi.ee 
