grafiidiosakeste kuju. 24) Malmi grafitiseerumist soodustab: Si 25) Malmvalandite jahtumiskiiruse vähendamine soodustab järgneva struktuuri saamist: tempermalm 26) Suurim tugevus on malmil: keraja grafiidiga. 27) Hallmalmi modifitseerimise eesmärgiks on: grafiidiosakeste peenendamine. 28) Temperamalmi saamiseks on vajalik: valgemalmi struktuuriga valandite lõõmutamine. 29) Kõrgtugeva malmi modifitseerimiseks kasut. Mg ja C. 30) Kõige levinumaks hallmalmi sulatamise agregaadiks on: vagranka. 31) Oht kahanemistühikute tekkeks terasvalandeis võrreldes malmvalanditega on: suurem 32) Vagranka täitematerjalide arvutus tehakse selliste elementide sisalduse osas nagu: Si ja Mn 33) Kõige levinumaks valuteraste sulatamise agregaadiks on: elektriahi. 34) Teraste madalad valuomadused (halb vedelvoolavus, suur kahanemine), mis põhjustavad defekte, viivad vajadusele kasut järgnevaid abinõusid: räbupüüdja ristlõike suurendamine ja tõusukanalite kasutamine.
koormused sättuvad sobivas asendis, vähendades süsteemi jäikusest tingitud sisepingeid ja seega pragunemise tõenäosust. Mõõdukas koormus mõjub hästi ka mördi kivistumisprotsessi tulemustele . Karboneerudes tõmbub lubjapasta kokku ligikaudu 0,35% ulatuses. Kokkutõmbumise vältimiseks on vaja lisada lubjale täiteainet, mis suurendab ka poorsust, kergendades niiviisi gaasivahetust ja kiirendades seega karboneerumist [7,17]. Seda täiteainet nimetatakse ka agregaadiks või inertseks täidiseks. Viimast väljendit ei peeta aga korrektseks, sest mingil määral see reaktsioonides siiski osaleb [19]. Poorsus on ajaloolistel lubimörtidel reeglina 3045%, seejuures on pooride suurus vahemikus 0,1100m. Tsementmördil on see tavaliselt vastavalt 2025% ja < 0,1m. Laagerdunud augulubja 1 kasutamisel on täheldatud mördi suuremat poorsust kui tavalise lubja korral .
Valige üks: a. suurem b. sama c. väiksem d. praktiliselt puudub Küsimus 4 Valmis Hindepunkte 1/1 Millised on survevalu eelised? Valige üks: a. lihtsus ja odavus b. valandi väike gaasipoorsus ja kiire jahtumine c. kõrge valandi täpsus ja kõvadus d. suur tootlikus ja valandi peeneteraline struktuur Küsimus 5 Valmis Hindepunkte 1/1 Kõige levinumaks hallmalmi sulatamise agregaadiks on Valige üks: a. induktsioonahi b. vagranka c. elektriahi d. konverter Küsimus 6 Valmis Hindepunkte 1/1 Pressvormide ja kokillide purunemise põhjuseks on Valige üks: a. väsimuspragude tekkimine b. tõmbepinged c. survepinged d. ülessulamine Küsimus 7 Valmis Hindepunkte 1/1 Silindrilise valandi kahanemistühiku kuju on Valige üks: a. koonus tipuga allapoole b
Question 11 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Milliseid vormimaterjale kasutatakse valandite tootmisel koorikvalu meetodil? Select one: a. vormiliiv ja termoreaktiivne vaik b. vorm valmistatakse kipsist c. keraamiline suspensioon ja kvartsliiv d. vormiliiv ja kõvendi (urotropiin) Question 12 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Kõige levinumaks hallmalmi sulatamise agregaadiks on Select one: a. vagranka b. elektriahi c. konverter d. induktsioonahi Question 13 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Kokilli püsivuse tõstmiseks kaetatakse tööpinnad pinnaga (vooderdatud kokill) mille materjaliks ja paksuseks on Select one: a. puhas alumiiniumoksiid, 2-10 mm b. kõvasulam (WCCo), 2-10 mm c. kvartsliiv ja sideaine, 5-15 mm d. kõvasulam (WCCo), 5-15 mm Question 14 Correct Mark 1.00 out of 1.00
Vali üks: a. kooriku vormimine, vormi kuivatamine, vormi tugevdamine (kuumutamisel) b. sulavmudeli valmistamine, keraamilise kooriku tekitamine mudelile, mudeli sulatus c. mudeli valmistamine, mudeli tugevdamine (kuumutamisel), kooriku moodustamine d. keraamilise kooriku mudelile tekitamine, kooriku kuumutamine, mudeli eemaldamine Küsimus 39 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kõige levinumaks hallmalmi sulatamise agregaadiks on Vali üks: a. konverter b. vagranka c. elektriahi d. induktsioonahi Küsimus 40 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Sulavmudelitega täppisvalu puhul kasutatakse keraamilise kooriku valmistamiseks materjalina Vali üks: a. termoreaktiivset vaiku b. savi c. vesiklaasi d. hüdrolüüsitud etüülisilikaadi lahust
Küsimus 1 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Kõige levinumaks hallmalmi sulatamise agregaadiks on Vali üks: a. vagranka b. induktsioonahi c. konverter d. elektriahi Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Nimetage valumeetod, mille puhul on vaja iga valandi jaoks valmistada eraldi valumudel Vali üks: a. koorikvalu b. valu keraamilisse vormi c. kokillvalu d. tsentrifugaalvalu Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst
magamistubadesse. Väljatõmmme on projekteeritud kööki, tehnikaruumi, sauna, WC, WC- dusiruum, majapidamisruum ja esikusse. Nendes ruumides kus väljatõmbe õhku pole projekteeritud toimib väljatõmme uste alaosas paiknevate restide kaudu. Saunas on loomulik sissepuhe. Samuti on köögis ka pliidikohale paigaldatud kubu. (vt. Graafiline osa joonis 4) 3.2 VALITUD VENTILATSIOONISEADME KIRJELDUS Antud kursuseprojektis on valitud ventilatsiooni agregaadiks HCV 3 ventilatsiooni agregaat tootjalt DAN THERM. Antud agregaat asetseb hoone tehnikaruumis, kust metallist ventilatsiooni torudega jagunevad eri ruumidesse. Antud agregaadil on vastuvoolu soojustagasti, mis antud hoone puhul on ideaalne valik. (vt. Tabel 18) [9] Tabel 18 Ventilatsiooni agregaat HCV 3 tootjalt DAN THERM. [9] Mudel HCV 3 Max õhukulk 280
Kolloid võib olla kolloidlahusena (sool). Kui see lahus kaob - külmub, kuivab, vananeb, siis läheb see kolloidlahus üle sültjaks massiks geeliks. Seda protsessi kus sool läheb üle geeliks nimetatakse kolloidlahuse kalgendumiseks e koagulatsiooniks. See protsess võib olla pöörduv aga ka pöördumatu. Üheks tähtsaimaks teguriks on kahe-kolmevalentsed katioonid (Ca, Mg, Fe jne). Mulla mineraalosakesed klebitakse geeliga kokku struktuuri agregaadiks tänu koagulatsioonile. Mida rohkem on mullas huumust ja mida raskema lõimisega on muld, seda rohkem on seles mullas kolloide. Sooli korral samalaengulised kolloidid tõukuvad üksteisest eemale. Kolloidlahused ongi seetõttu hägused ja püsivad kaua. Neelamisnähtused mullas Mulla võimet siduda mitmesugused gaasilisi, vedelaid ja tahkeid aineid seal ringleva vee ja õhu kaudu nimetatakse selle neelamisvõimeks. Olenevalt vahetust neeldumise
Tehniliselt korras hüdrauliliselt avatava pihusti pihustamisrõhule mootori pöörded praktiliselt mõju ei avalda 5 Düüsist väljumisel võtab pihustuv kütus tavaliselt koonuse kuju. Kütusejoa läbitungimise kaugus komprimeeritud õhu keskkonnas sõltub peamiselt pritsimise rõhust ja düüsiavade läbimõõdust PUMPPIHUSTID Pumppihusteid kasutatakse kiirekäigilistes diislites. Pumppihustis on kütuse pihustusseade ja kütusepumbaelement ehitatud ühtsks agregaadiks ja asetatakse vahetult igale silindrile eraldi.Silindrisse pritsitava kütusehulga reguleerimine toimub pumbapumppihusti plunžeri pööramisega hammaslati abil.Üksikute silindrite pumpelementide töö on omavahelkooskõlastatud juht hoovas - tikuga.Kütuste silindrissepritsimise algus kooskõlastatakse iga vastava silindri tõukurivarda pikkuse reguleerimisega. Kütuselatt on hoova kaudu ühendatud koormusregulaatoriga. Pumppihustite eelised:
pulbritel 100-500m, tolmul =<30m. eripind on osakeste oinnasuurus (pinnad: sise ja välis). Poorid jaotatakse d järgi: makropoorid>50nm, mesopoorid 2-50 nm ja mikropoorid <2 nm. Autoadhesioon on osakeste iseeneslik omavaheline liitumine, mille kutsuvad esile molekulaar (van der Waalsi ja kohesiooni jõud), elektrilised (tingitud laengute omavahelisest mõjust), magneetilised, kapillaar (mõjuvad siis kui pulbris on vedelikku), ja mehaanilisedjõud. Agregaadiks nimetatakse nõrkade sidemetega primaarsete osakeste kogumit. Aglomeraadiks nimetatakse tugevate sidemetega osakeste kogumit. Mõlemad tekivad autoadhesiooniteel. Pulbreid fraktsioneeritakse osakeste suuruse järgi sõelumise, mikroskoopia (mikroskoobi all loetakse üle osakeste arv vastavas suuruse vahemikus) ja sedimentatsiooni (settimiskiiruse järgi vedelikus) abil. Pulbrite omadused jaotatakse : 1) pulbri tehnoloogilised omadused, 2) keemiline
sisepind; iseloomustatakse m2/l; 2) sisemine eripind – pooride pind. Poorid jaotatakse läbimõõdu järgi: a)mikropoor <1nm; b)mesopoor 2-50nm; c)makropoor >50nm. Pulbrite autoadhesioon on osakeste iseeneslik omavaheline liitumine, mille kutsuvad esile molekulaarjõud (van der Waalsi ja kohesiooni), elektrilised jõud (on tingitud laengute omavahelisest mõjust), kapillaarjõud (mõjuvad siis, kui pulbris on vedelikku, agregaadi tekkeks vajalik), magneetilised jõud ja mehaanilised jõud. Agregaadiks nimet. nõrkade sidemetega primaarsete osakeste kogumit; neid on võimalik suhteliselt lihtsalt lõhkuda kasutades meh. segamist või ultraheli. Aglomeraadid tekivad agregaatides kuumutamise teel ja side osakeste vahel on tugev. Pulbrite fraktsioonilist koostist osakeste suuruse järgi määratakse sõelumisel:1) mikroskoopia – skanneeriva elektronmikroskoobi all loetakse osakeste arv vastavas suuruse vahemikus; 2) sedimentatsioon – osakeste settimise kiiruse järgi vedelikus
annaabi.ee 
