Achilleusele ei meeldinud Agamemnoni suhtumine oma sõdalstesse ja rahvasse, sest viimane ei huvitunud rahva heaolust ega nende saavutustest, vaid ihkas ainult võimu ja vara. Achilleus julges juhtida kuninga tähelepanu sellele, et edu ja võit talle tuleb läbi sõjameeste ja ka Achilleuse. Seepeale ütleski Agamemnon Achilleusele, et :`` Ajalugu mäletab vaid kuningaid, Sinu nimi kirjutatakse liivale.`` Ilmselt oli osaliselt ka Agamemnonil õigus seda väites. Tõepoolest, tihti ongi ka elus nii, et võitlused ja raskema töö teevad tavainimesed, sõdalased, töölised jne, kuid au ja kiituse saab kuningas või juht. Kahjuks tunnustatakse ka praegu lihtinimesi liiga vähe. Kuid, mis Achilleusesse puutub, siis tema nimi vaid liivale siiski ei kirjutatud, kuna ta torkas silma oma sõdimisoskuste ja edudega, mida sõjas saavutas. 2. Miks ütles Hektor, et: ``Probleem on võimus, mitte
Ükskord kutsus Agamemnon kuningad ja Achilleuse enda juurde esimest sõdimise edu tähistama. See edu tuli tegelikult tänu Achilleusele,kuid ta ei hakanud seda arvamust talle avaldama. Achilleus lasi kuningal arvata,et ta ongi ise selle tohutu edu saavutanud. Kuid siiski,võitlesid ju ikkagi sõdalased ning kuningas oleks võinud ka neid tunnustada. Kuningat ei huvitanud rahva heaolu ega ka nende saavutused,samuti ei olnud heal kohal ka tema arvates sõdalased. Osaliselt oli Agamemnonil õigus seda väites. Tihti elus ongi nii,et võitlused ja raskem töö tehakse tava inimeste,sõdalaste,tööliste ja teiste seas ära.Kiitus ja au antakse tavaliselt kõrgemale ehk juhile või kuningale. Aga Achilleuse nime liivale siiski ei kirjuatatud,sest ta jäi silma oma sõdimisoskuste ja eduga,mida ta sõjas saavutas. 2.Miks üles Hektor,et probleem on võimus,mitte armastuses,kui Paris end Menelaosega võitlema pakkus?
Ükskord kutsus Agamemnon kuningad ja Achilleuse enda juurde esimest sõdimise edu tähistama. See edu tuli tegelikult tänu Achilleusele,kuid ta ei hakanud seda arvamust talle avaldama. Achilleus lasi kuningal arvata,et ta ongi ise selle tohutu edu saavutanud. Kuid siiski,võitlesid ju ikkagi sõdalased ning kuningas oleks võinud ka neid tunnustada. Kuningat ei huvitanud rahva heaolu ega ka nende saavutused,samuti ei olnud heal kohal ka tema arvates sõdalased. Osaliselt oli Agamemnonil õigus seda väites. Tihti elus ongi nii,et võitlused ja raskem töö tehakse tava inimeste,sõdalaste,tööliste ja teiste seas ära.Kiitus ja au antakse tavaliselt kõrgemale ehk juhile või kuningale. Aga Achilleuse nime liivale siiski ei kirjuatatud,sest ta jäi silma oma sõdimisoskuste ja eduga,mida ta sõjas saavutas. 2.Miks üles Hektor,et probleem on võimus,mitte armastuses,kui Paris end Menelaosega võitlema pakkus?
Achilleus laks Trooja sodalastele vastu oma meestega ja ilma kuninga loata, jattes koik teised sodalased kaugele seljataha. Tema eesmark oli suuresti see, et ajalugu jaaks teda maletama ning temast raagitaks ka aastatuhande parast. Agamemnon see kaik ei meeldinud ja ta utles Achilleusele , et ta voitis kull lahingu, kuid mitte tervet soda ning Achilleus kui uksik sodalane ei jaa kellegile meelde. Agamemnon arvas, et meelde jaavad vaid need, kes sodalasi juhivad. Arvan, et Agamemnonil ei olnud oigus, sest inimesi maletatakse nende tegude pohjal, mitte selle pohjal kes neid juhib. 2. Kommenteeri Achilleuse lauset: "Jumalad kadestavad meid, sest meie oleme surelikud." Achilleuse sonul kadestavad jumalad surelikke sest surelike jaoks voib iga hetk olla viimane. Surelikud saavad elada moeldes, kuidas votta elult koik, mis votta annab. Nad on teadlikud, et uhel hetkel elukaik loppeb ning nad sunnivad uues kehas. Nad ei saa kunagi olla
Peleuse ja Thetise poeg väledajalgne Achilleus2, kelle ainus haavatav koht oli kand (siit ka mõiste Achilleuse kand ainus nõrk koht), nupukas ja kõneosav Ithaka saare valitseja Odysseus jt. Pärast pikki ettevalmistusi kogunes Aulise sadamasse määratu armee, Homerose andmeil umbes 100 000 meest. Kuid jumalanna Artemis tekitas merel tuulevaikuse, et takistada kreeklaste laevastikul väljasõitu Aulisest. Ennustaja kuulutas, et Agamemnonil tuleb jumalannale ohverdada oma tütar IPHIGENEIA3. Lõpuks maabusid sõjamehed Trooja all 1186 laeval. Iphigenia ohverdamine Aulises. Pompei seinamaal. Arheoloogiamuuseum, Napoli. Ka Troojas polnud sangareist puudu. Parise vanem vend HEKTOR oli jõult ja vapruselt võrdne Achilleusega. Uljalt sõdis ka kõrgest soost troojalane AINEIAS4, kes hiljem kandis põlevast Troojast välja oma vanurist isa ja jõudis lõpuks Itaaliasse. (Rooma kirjaniku Vergiliuse eepos
Klytaimestra oli kättemaksuks soetanud armukese; kõik teadsid seda peale sõjast naasva Agamemnoni. Too oli toonud kaasa Kassandra, ennustajavõimega neiu. Klytaimestra tappis Agamemnoni, abiks armuke Aigisthos, kes oli Thyestese noorim poeg (Thyestese enda tütre Pelopeiaga, sest oraakel oli öelnud, et see on ainus võimalus Atreusele Thyestese väikeste poegade tapmise eest kätte maksta). Aigisthos maksis kätte oma vendade tapmise eest Agamemnonile kui Atreuse järeltulijale. Agamemnonil ja Klytaimestral oli veel 3 last: tütred Elektra ja Chrysothemis ning poeg Orestes. Viimane oli saadetud sõbra juurde, muidu oleks Aigisthos ta tapnud. Elektra haudus kättemaksu. Orestesel oli valida, kas saada isa reeturiks või ematapjaks. Apolloni oraakli käsul tappis ta ema ja tolle armukese; erinnüsed röövisid talt mõistuse; lõpuks leidis ta lunastuse, paludes Ateenas Athena kuju ees armu. Ta kahetses pattu, erinevalt oma esivanemaist, ning Athena andestas talle.
annaabi.ee 
