lähis- laiuskraadil (vähe datlipalmid, skorpionid, kaevandamine, sooldumine, kuivus, troopiline ja huumust) aaloepuu, kõrbe- karjakasvatus vee puudus natuke liiva- rebased, parasvöödet akaatsia, hüäänid, agaavid, antiloobid, tääkliilja kaamel, kilpkonn, gepard, maod Savann Lähis- Mussoon- Ferralliit- Palmid, Flamingod, Karjakasvatus, Muldade
Silmade ees on tihedad ripsmed. Luitekass -on kassi perekonda kuuluv väikest kasvu kaslane. Elab ainult kuivades ja liivastes kõrbetes ja liivaluidetel. On suuteline ellu jääma ka ainult oma toidust tuleva vedeliku peal. Liivahiired, liivaboa ja skorpionid TAIMELIIGID Datlipalm- Kõrbes moodustavad datlipalmid oaase. Nad varjavad oma suurte lehtedega päikesevalgust. Tänu sellele saavad seal kasvada ka teised taimed.Palmi juured on sügaval liivas, et vett kätte saada. Kaktused, agaavid, palmliiliad, saksauulid, mürgise piimmahlaga piimalilled ja aaloed. Paljudel kõrbetaimedel on suur toiteväärtus, neid tarvitatakse toidutaimedena. Paljusid kasutatakse ka ravimtaimedena. Kõrbest pärit kultuurtaimed on arbuus ja melon. INIMTEGEVUS Araabia kõrbe lähedal asub tuntud puhkuskuurort Hurghada.Kohalikud korraldavad turistidele sõite kõrbesse. VIDEO https://www.youtube.com/watch?v=mr_TXEtlVcc Kasutatud kirjandus
Nepaal Merili Savolainen Juudit Kure-Pohhomov Janne Sinkarev Lisette Tiirik Nepaal Nepal on küll väike riik, kuid kõrguse poolest on ta maailmas esikohal. Üle 80% Nepali pinnast on kaetud mägedega, pakkudes mitmeid suuri väljakutseid riigile, kus 80% elanikkonnast elatub maast. Nepal on riik Lõuna-Aasias. Piirneb kirdest Hiina Rahvavabariigi Tiibeti autonoomse piirkonnaga ning kagust, edelast ja loodest Indiaga. Riigi pindala on 147 181 km² asetseb loode-kagusuunas ning mille pikkus on umbes 650 km ja laius umbes 200 km. Ta paikneb 26. ja 30. põhjalaiuse ning 80. ja 88. idapikkuse vahel. Nepal oli 2006. aastani maailma ainuke hinduistlik riik. põhiseaduse järgi oli Nepal hinduistlik kuningriik, ent 2006. aastal otsustas parlament selle sätte kaotada. Nepal on üks maailma vaesemaid maid. Nepaal oli 1951. aastani välismaailmast absoluutselt isoleeritud Kaart...
puuma, nandu, vöölased Inimtegevus : põllumajandus, karjakasvatus, Probleemid : liigse karjakasvatamise ja põlluharimisega kurnatakse pinnas ära ning see allub kergelt vee- ja tuuleerosioonile Poolkõrbed ja kõrbed Geograafiline asend : Põhja-Aafrikas, Ees-Aasias Kliimavööde : parasvöötme lõunaosa, lähistroopiline ja troopiline kliimavööde Mullad : Taimed : kaktused, kalligoonumid, saksauulid, tamariskid, agaavid, aaloed, piimalilled, velvitsiad, kõrbetarnad, pujud, kaameliastlad, arbuusid, melonid, datlipalmid Loomad : suslikud, liivarotid, hüpikud, kobrad, gürsad, eefad, kaamelid Inimtegevus : rändkarjakasvatus, põlluharimine vähesel määral, maavarad, turism Probleemid : kõrbestumine Vahemerelised alad Geograafiline asend : Kesk- ja Lõuna-Californias Põhja-Ameerika rannikul, Lõuna-Ameerikas Tsiili rannikul, Austraalia kagu- ja edelaosas ning Lõuna-Aafiras
pärast taime kuivamist), neid tarvitatakse sööda ja toidutaimedena, paljusid ravim ja tehniliste taimedena. Iseloomulikud kuivustaimed on kalligoonum, saksauul, Võhma Gümnaasium 2001 tamarisk, turdtaimedest agaavid, palmliiliad, aaloed, kaktused, piimalilled ja velvitsia, üheaastased lühieataimed on kilbirohud ja hundihambad, püsikud on kõrbetarn, mugulnurmikas, puju ja kaameliastel. Kõrbepäritolu on kultuurtaimed arbuus ja melon.
jätavad siis oma valminud seemned uut vihma ootama. Sageli on neil ka suured eredavärvilised õied ja oma õitsemise ajal muudavad nad kõrbe välimuse tundmatuseni see on vaid üks suur ja õitsev väli. Kuna vett ei jagu just kauaks, siis õitevad ja viljuvad taimed väga kiiresti. Samuti on omandanud taimedel väikesed lehed või astlad aurumise vähendamiseks. Iseloomulikumad kuivalembelised taimed on kalligoonum, saksauulid, tamariskid, agaavid, aaloed, kaktused, piimalilled, velvitsiad. Mitmeaastased taimed on kõrbetarn, puju ja kaameliastel. Kõrbe päritolu kultuuritaimed on arbuus ja melon. Kõrbes kasvatatav tähtsaim kultuuritaim on datlipalm. Paljudel kõrbes kasvavatel kaktustel on söödavad viljad ja lihakas varre sisu. Aaloe lehed on vahaja kattega ja hästi paksud - ikka kaitseks veekaotuse vastu. Paksematest lehtedest aurab on veekadu väiksem kui õhematest lehtedest. Mõned aaloe liigid
jättes mulda ainult oma seemned, mis nagu teada, on põuale kõige vastupidavamad taimeosad. 6 Mitmeaastased taimed aga säilitavad oma maa-alused organid, mis mõnikord kuivavad küll peaaegu krõbisemiseni, kuid ikkagi säilitavad oma eluvõime järgmise kevadeni, mil alla sadanud vihmad need uuesti ellu äratavad. Kõrbes kasvavad veel kaktused, agaavid, tariskid, kokerboomid, kõrberoosid, palmliiliad, saksauulid, mürgise piimmahlaga piimalilled ja aaloed. Kokerboom - see Edela-Aafrika kuivades rohtlates kasvav draakonipuu kannatab mitmeaastast põuda, langetades lehed ning kaotades enamiku oma mahlast . Kohapeal kokerboomi nime all tuntud taim kasvab mitme meetri kõrguseks. Vanasti kasutasid busmanid tema puitu noolte valmistamiseks. Paljudel kõrbetaimedel on suur toiteväärtus, neid tarvitatakse toidutaimedena.
Arvatakse ,et vanimad nendest on tärganud 850 aasta eest. Küprosel leidub palju piiniaid, eriti just mägedes. Troodose mäestiku lääne ja lõunanõlvu palistavad suured viinamarjaistandused ja sealt saadaksegi toorest kuulsa Commandaria veini jaoks. Madalamal kohtab akaatsiaid, küpresse ning oliivi- ja jaanileivapuid Orgudes kasvab papleid ja eukalüptipuid. Seal on ka puuviljaaedu, kus viljeldakse pirni, õuna, kirssi, virsikut, mandlit ja kreeka pähkleid. Palmid ja agaavid jäävad tavaliselt ranna lähedusse. Paljud taimed õitsevad veebruarist maini, nagu kollane nartsiss, kannike, mitmed võhumõõgalised, orhideed, anemoonid, miinud, tulikad, pojengid ja paljud teised. Imetajad Küprose tuntumaid imetajaid on muflon, teatav lammas. Praegu kuulub see liik looduskaitse alla. Saarel elab ka teisi väikesi imetajaid, nagu rebased, jänesed, nirgid, küülikud, mitut liiku nahkhiired ning roomajad, sisalikud, kilpkonnad, konnad ja kameeleonid
ja oliivipuid, samuti ka viinamarjapõõsaid. Tróodose mäestiku lääne-ja lõunanõlvadel asuvad viinamarjaistandused, kust saadakse palju viinamarju veini tegemiseks. 17% saarest on kaetud metsadega. Paljudes kohtades on mets ära raiutud ning selle asemel paisuvad põõsastikud. Orgudes kasvab papleid ja eukalüptipuid.Seal paiknevad ka puuviljaaiad, kus kasvatatakse pirni, õuna, kirssi, virsikut, mandlit ja kreeka pähklit. Rannikualade läheduses kasvavad palmid ja agaavid. Enamus taimede õitseaeg on veebruarist maini, nagu kollane nartsiss, kannike, võhumõõgalised, orhideed, moonid, tulikad, pojengid ja paljud teised. 9.3. Imetajad Küprose tuntuim imetaja on muflon, praegu kuulub see liik loodukaitse alla. Saarel elavab palju väikseid imetajaid, näiteks rebased, jänesed, nirgid, küülikud, sisalikud, kilpkonnad, konnad, kameelionid ja mitut liiki nahkhiiri ning roomajaid.
Talvel hoida muld peaaegu kuivana . Väetada vähese lämmastikusisaldusega väetisega kevadest sügiseni 1 kord kuus . Ülejäänud ajal ära väeta . Taim vajab oktoobrist aprillini puhkeperioodi , mil teda tuleks hoida valges , ent jahedas asukohas . Iga 2-3 aasta järel kevaditi vajab ümberistutamist . Kahjurid ja haigused puuduvad . Kuna lehed on otsast teravatipulised , tuleks hoida lastele kätesaamatus kohas . Õidsema võib erandkorras hakata vaid vana agaav . Agaavid on kaunid arhitektuurilised taimed . [1][5][2][4] Adiantum ( Adiantum ) Sellest õrnade ja iluate lehtedega sõnajalast on teada mitmeid like ja sorte . Ta vajab suhteliselt niisket õhku ja sobib selle tõttu kõige paremini kasvuhoonetesse . Siiski saab teda kasvatada ka toas . Sobivaim temperatuur öösel on 10-15 soojakraadi ja päeval 21-26 soojakraadi . Adiantumi mullapall tuleks hoida alati ühtlaselt niiske . Talvel kastetakse tavaliselt vähem , kuid mullapall ei tohi läbi kuivada
Leiduvad harvad rohututid. Padjanditena kaktused. o Argentina-Tsiili piiril leiduvad araukaaria metsad. Suuremate puude keskmine vanus on 400-500 aastat. Sellised kasvasid ka dinosauruste ajal. o Põlengud hävitavad järelkasvu. o Araukaariat asendatakse mändidega. Tenerife · Soodne kliima erisuguste taimede jaoks, mis pole tegelikult pärit Kanaaridelt: o Ameerikast päris viigikaktused ja agaavid. o Mehhikost pärit piimalill ehk jõulutäht. · Saare põhjaosa on lopsakalt niiske ja lõunaosa kõrbeliselt kuiv. · Lõunaosas on vesi probleemiks, sest saar koosneb vulkaanilistest materjalidest, mis poorsuse tõttu vette i hoia. · Puhas mage vesi on defitsiit. · Joogivesi ainult plastikpudelitest, magestatud ookeanivesi ei ole joomiskõlbulik. · Poolkõrbelisel alal on lihakate varte või lehtedega taimed, et veevarusid
annaabi.ee 
