Ilmar Laaban
Viimasel viiel eluaastal oli osaliselt halvatud ja
kõnevõimetu.
Autori sürrealistlik luulestiil on avardunud eesti lüürika
võimalusi ning leidnud erinevas tihenduses ja laadis
kasutamist nooremate luuletajate loomingus.
Viljeles eesti keeles esimesena sürrealistlikku luulet
"Ankruketi lõpp on laulu algus" (1949 )
Loonud mitmesuguseid helisid, kõnet ja muusikat ühendavat
nn kõlalist luulet ehk häälutusi.
"Rroosi Selaviste" (1957)luulekogu Aforistlikes värssides
andub totaalsele foneetilisele ja semantilisele keelemängule,
kasutab paralleelselt mitme keele väljendeid
" Oma luulet ja võõrast" (1990) värsikogumik
On tõlkinud, kirjutanud esseesid, artikleid nii kirjanduse kui
kunsti kohta. Oluline on esse Baudelaire`ist ja Sartre`ist.
Viimased paarkümmend aastat viljeles
häälutusluulet ehk sound poetry`t.
Tallinnas on avaldatud esinduslik värsikogumik
"Oma luulet ja võõrast" (1990) ning artiklite
annaabi.ee 
