Piirist murdsid läbi peamiselt põgenikud. 5. sajandi alguseks tungis läänegootide hõimuliit impeeriumi südamesse, rüüstas 410. aastal Rooma linna ning rajas 418. aastal Rooma keisririigi aladele esimese barbarite kuningriigi. Nende eeskuju järgisid vandaalid koos alaanidega tungides Rooma Aafrika-provintsi ja pannes seal aluse oma kuningriigile. Järgmisena rajasid Rhone-i ja Saone-i ülem- ja keskjooksule kuningriigi burgundid. 451. aastal purustas Rooma väejuht Aetius koos läänegootlaste, frankide ja burgunditega hunnide hõimuliidu. 5. sajandi keskpaigas jäi Lääne-Rooma valitseda vaid Itaalia, kuid sealgi kuulus barbaritest väejuhtidele kontroll keisrivõimu üle. Üks neid väejuhte, Odoaker, kukutas 476. aastal viimse Lääne-Rooma keisri Romulus Augustulese ja saatis tema võimu sümbolid Ida-Rooma keisrile Zenonile.
Majanduslik olukord Hilises keisririigis. 3. Ristiusu võidukäik: Milaano edikt; Nikaia kirikukogu; kiriklik organisatsioon; kiriku positsioon hilises keisririigis; munklus ja kloostrid; hereesiad: ariaanlus ja monofüsiitlus. 4. Rooma impeerium ja germaanlased; armee barbariseerumine. 5. Lääne-Rooma keisrivõimu langus: hunnid ja suur rahvasterändamine; läänegootide sissetung; Theodosius Suur ja keisririigi jagunemine; Alarich ja Rooma rüüstamine; vandaalid Põhja-aafrikas; Aetius ja Attila; Romulus Augustulus ja Odoaker. 6. Kristlik kultuur: Hieronymus; Augustinus.
407 tõid roomlased oma väed välja Britanniast, tugevdamaks kaitset Reini piiril. 410 Balkanilt Itaaliasse tunginud läänegoodid Alarichi juhtimisel rüüstasid Roomat. Seejärel hõivasid nad suure osa Galliast ja Hispaaniast. 429 ületasid vandaalid Gibraltari ja seejärel vallutasid Põhja-Aafrika. 435 langes nende kätte Kartaago. Vandaalide laevastik domineeris seejärel Vahemere lääneosas. 434 454 juhtis Lääne-Rooma riigiasju Aetius keiser Valentinianus III usaldusalune. Oli viimane Rooma riigimees, kes suutis suurt osa impeeriumi lääneosast enamvähem keskvõimu kontrolli all hoida. Moodustas germaani rahvastest liidu Kesk-Euroopas tugevnenud hunnide kuninga Attila vastu. 451 võitis Aetius Katalaunia lahingus Gallias roomlaste ja germaanlaste vägedega Attilat ja tema hunne, sundides need Galliast taganema. 452 ja 453 rüüstas Attila Põhja-Itaaliat, kuid pöördus tagasi Kesk-Euroopasse, kus suri.
PÕLVA ÜHISGÜMNAASIUM KEIDI VAIKMA 10 c klass VANA-ROOMA Uurimustöö Juhendaja: Õp. Piret Tänav Põlva 2008 Sissejuhatus Oma uurimustöös hakkan uurima täpsemalt Vana-Rooma keisrite panust kultuuri, poliitikasse ning ühiskonnaellu. Uurin nende iseloomu ning samuti isiksusi. Põhiline tegevus toimub ajal eKr. Töö on ülesehitatud interneti ja raamatute materjalil, mis olid üsna kättesaadavad kuid mitte väga kergelt. Uurimustöö on jaotatud kolme ossa: Vana-Rooma tutvustus, Varase keisririigi ajajärk ning Hiline keisririik, mis omakorda jagunevad veel teemadesse. Uuritud on ka natuke seda, kui palju teavad noored Vana-Rooma keisritest. Samuti on minu eesmärk rohkem laiendada enda teadmisi Vana-Rooma suhtes. 2 1. Vana-Rooma tutvustus Vana-Rooma ajalugu moodustab ...
5. sajandi keskel tungis silmapaistev väejuht Attila oma poolemiljonilise väega Ida- Rooma kallale. Bütsantsi keisrid ostsid riigi rüüstamisest lunarahaga vabaks ja Attila suundus Galliasse. Legendide kohaselt jäi maa lagedaks seal, kust Attila läbi käis. Tema väe kapjadest tallatud maal ei kasvanud enam rohi. 451. a peatati hunnide edasitung Kirde-Prantsusmaal löödud lahingus Katalaunia väljadel. Rooma sõjavägi, mida juhtis viimane osav Vana-Rooma väejuht Aetius (loe aetsius), koosnes peamiselt liitlaste-germaanlaste üksustest. Mõlemad pooled kandsid tohutuid kaotusi ja lahinguväljale jäi 100 000 langenut. Väljalt läbi voolanud oja vesi olla tõusnud sinna voolanud vere tõttu üle kallaste. Veel järgmisel aastal laastas roomlaste poolt "jumal vitsaks" kutsutud Attila Põhja-Itaaliat ja suri pärast sõjaretke. Legendide kohaselt maetud tema surnukeha koos tohutute varandustega hauda, millest hakkasid üle
kiriklik organisatsioon; kiriku positsioon hilises keisririigis; munklus ja kloostrid; hereesiad: ariaanlus ja monofüsiitlus. 4. Rooma impeerium ja germaanlased; armee barbariseerumine. 5. Lääne-Rooma keisrivõimu langus: hunnid ja suur rahvasterändamine; läänegootide sissetung; Theodosius Suur ja keisririigi jagunemine; Alarich ja Rooma rüüstamine; vandaalid Põhja-aafrikas; Aetius ja Attila; Romulus Augustulus ja Odoaker. hunnid ja suur rahvasterändamine: 375 tungisid Sise-Aasia steppidest Euroopasse hunnid ja panid sellega ahelreaktsioonina liikuma teised rahvad. Läänegoodid asusid Traakiasse Rooma võimu alla. Gootide ülestõus ja 378a sai keiser Valens neilt Adrianapolis hävitavalt lüüa. Theodosius Suur (379-395): Ida-Rooma keiser, kes sõlmis gootidega lepingu ja muutis nad liitlasteks
1)Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide allikad ja avastamislugu: Ingl ohvitser, diplomaat, assürioloogia rajaja, desifreeris Vana-Idast pärineva Rawlinson 3-keelse raidkirja. Prn õpetlane, filosoof, orientalist, Egiptuse hieroglüüfide desifreerija, Champollion egüptoloogiale alusepanija. 2)Mesopotaamia tsivilisatsioon pronksiajal. Sargon ja Sargon = Sarrukin = tõeline kuningas; Semiidi päritolu; allutas kogu Sumeri, tema rajas 1. suurriigi Mesopotaamia ajaloos = Akadi suurriik järeltulijad Määras oma tütre Sumeri kuujumala Nanna preestrinnaks Uris. Naramsin, Sargoni lapselaps; sai jagu Sargoni surmale järgnenud sisekriisist, taastas riigi ühtsuse. Tema ajast pärinevad varaseimad tõendid valitseja jumalikustamisest Mesopotaamias. Sarkalisarri ajal nõrgenes riik otsustavalt. Elam lõi lahku. Järgne...
aladele. Peale selle langemist rajasid sinna oma riigid. - Hunnid olid kirjaoskamatud, nende kohta saadi teada teiste rahvaste ülestähendustest. Nad on pärit Kaug-Idast ja olid sunnitud liikuma läände, klimaatiliste muutuste tõttu. Nende välimus on hirmuäratav ja hirmul on oluline osa nende vallutustaktikas. Osavad vibukütid, kasutasid sadulat ja jalaseid. Väga osavad ratsutajad, erilised hobused. - Attila on hunnide kuulsaim vähejuht. Tõsiseks vastaseks talle on Aetius, kelle vastu kaotatakse ka Katalaunia väljade lahing aastal 451. - Germaani hõimud rajavad oma riigid: vandaalid - Põhja-Aafrikasse. läänegoodid - Hispaaniasse idagoodid - Itaaliasse frangid - Galliasse anglod ja saksid - Britanniasse 2. Bütsants (§3): püsimajäämise põhjused, kõrgaeg, lagunemise põhjused, Bütsantsi õigeusu kirik (õpikust lk.18), bütsantsi kultuuri tähtsus. keiser Justinianus, Kyrillos
Achilleus – müütiline vanakreeka kangelane, sureliku Tessaalia kuninga, Zeusi lapselapse Peleuse ja surematu nereiidi Thetise poeg. Achilleus oli vapraim kreelane Trooja sõjas, Homerose „Illiase“ kangelane. Võitis kahevõitluse Trooja kangelase Hektori, langes tabatuna Parise noolest. Aetius – Vana-Rooma väejuht, Katalaunia lahingu võitja. Päris noorena oli ta läänegootide ja hunnide juures pantvang. Hiljem kasutas ta nendega tekkinud kontakte neilt sõjalise toetuse saamiseks. Aetius oli alates 423. aastast keisri teenistuses. Aetius kaitses riiki barbarite eest. Ta oli võidukas Gallias ning 433 sai ta vägede ülemjuhatajaks. Ta oli kakskümmend aastat Lääne.rooma riigi mõjuvõimsaim mees, riigi tegelik valitseja. Tolla rahvaste rändamise aja jooksul hoidis ja Galliat roomlaste käes. Aastal 452 võitis ta koos läänegootidega Katalaunia lahingus hunne ja germaanlasi eesotsas Attilaga. Aetiuse poeg Gaudentius kihlus keiser Valentinianus III tütrega
Peale selle langemist rajasid sinna oma riigid. - Hunnid olid kirjaoskamatud, nende kohta saadi teada teiste rahvaste ülestähendustest. Nad on pärit Kaug-Idast ja olid sunnitud liikuma läände, klimaatiliste muutuste tõttu. Nende välimus on hirmuäratav ja hirmul on oluline osa nende vallutustaktikas. Osavad vibukütid, kasutasid sadulat ja jalaseid. Väga osavad ratsutajad, erilised hobused. - Attila on hunnide kuulsaim vähejuht. Tõsiseks vastaseks talle on Aetius, kelle vastu kaotatakse ka Katalaunia väljade lahing aastal 451. - Germaani hõimud rajavad oma riigid: vandaalid - Põhja-Aafrikasse. läänegoodid - Hispaaniasse idagoodid - Itaaliasse frangid - Galliasse anglod ja saksid - Britanniasse Idast tulid Läände hunnid elupaika otsima, keda ennast oli minema kihutatud ja kes nüüd teisi tagant sundisid. Hunnidest sai alguse rändude ahelreaktsioon, mida germanistid nimetasid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
