Sulamid
Sel puhul on sulami omadused
vahepealsete lähtemetallide omadusteda võrreldav. Sulami sulamistemperatuur
on madalam kui lähtemetallidel. Sulam kujutab endast tahket ehk tardlahust. Nii
nagu vedelate lahuste puhul on lahustunud aine jaotanud ühtlaselt lahustis, võib
ka tahke aine sulatatult jaotuda teises aines ning jahtunut anda tahke lahuse.
Metallide vahekorda saab siin teatud piires muuta. Põhimõtteliselt võib tardlahus
tekkida kahel viisil. Esiteks ühe metalli aatom aesndab kristallvõres teise metalli
aatomeid (näiteks nikli ja vase aatomid). Niisugust sulami tüüpi nimetatakse
asendussulamiks. Asendussulami puhul on metallide aatomite raadiused enam
vähem ühesugused, kristallvõred lähedased ja elektroneegatiivsused
ühesugused. On iseloomulik, et lahustunud metalli aatomite paigutus on siin
juhuslik ja ebakorrapärane. Asendussulamiteks on cu-zn, cu-cd, fe-ni.
Teiseks võib ühe metalli aatom sattuda teise metalli kristallvõre aatomite
vahele