madalate temperatuuride füüsikas ja ülijuhtivates magnetites (nt tuumamagnetresonantsspektroskoopias) ning teatud analüüsimetoodikates (nt kandegaasina kromatograafis). Ka Eestis kasutatakse He pidevalt mitmetes teadusasutustes. He rakendatakse ka, sageli segus Nega, gaaslahendus ja signaallampide täiteks. Ajalooliselt esimene He laialdasem kasutusala oli dirizaablite täitmine, mida tarvitasid sakslased 1915. a Londoni pommitamiseks. Hega täidetud aerostaate on rakendatud ka kaitsesõjas ( peamiselt Teises maailmasõjas kaitseks lennukite vastu). Dirizaableid on periooditi kasutatud ka inimeste ja kaupade transpordil ning ehitusja montaazitöödel. Nimetus ja avastamine Prantsuse õpetlane Jules Janssen võttis ette pika reisi Indiasse, kus Päikese krooni nähtavus arvati olevat parem. Sealt lähetas ta Pariisi Teaduste Akadeemiale telegrammi, milles teatas, et avastas Päikese spektris vesiniku
kõrgemate mägiste piirkondade (mandritega); Mandrilaamade liikumisele tüüpilised elemendid siiski puuduvad, selle põhjuseks peetakse kõrgemast temperatuurist tingitud tahke pinnakihi (Veenuse koore) väiksemat paksust ja suuremat painduvust. Veenusel on tuhandeid vulkaane, millest osa võivad olla aktiivsed. Meteoriidikraatreid on suhteliselt vähe. Veenuse pinna ja atmosfääri uurimiseks on kasutatud nii maandureid kui vabalt hõljuvaid aerostaate. Veenuse tahke, ülikuum (480°C) pind asub pilvekihist 60 km allpool. Veenuse atmosfäär on ligi 100 korda tihedam Maa omast rõhk 90 atm), koostises domineerib süsihappegaas (96.5%), ülejäänu on lämmastik. Vähesel määral (kokku 0.1%) on vingugaasi (CO), vääveldioksiidi (SO2) ja veeauru. Vedel vesi muidugi puudub, pilvede põhikiht koosneb väävelhappest. Pinnaseproovid ja pinnafotod näitavad normaalse "maise" koostisega tardkivimite (graniit, basalt) olemasolu.
annaabi.ee 
