.....................................................23 Kasutatud allikad.............................................................................................................26 LISAD.............................................................................................................................27 2 1 Lähteülesanne Töö koosneb kahest osast: 1. Geodeetiliste tugipunktide võrgu projekteermine 2. Aeropildistamine põhikaardi koostamiseks 1. Geodeetilise tihendusvõrgu projekteerimine Projekteerida geodeetiliste tugipunktide võrk baaskaardi ühe lehe ulatuses aerofotode sidumiseks põhikaardi koostamise eesmärgil. Geodeetiliste tugipunktide võrk tuleb rajada GPS mõõtmistega riikliku geodeetilise võrgu tihendamise teel aerofotode sidumiseks riikliku koordinaatide süsteemiga L-Est97. I Projekteerimise üldised nõuded: 1
2) fototeodoliit- ehk terrestriline fotogramm-meetria kaamerad paiknevad maapinnal või selle vahetus läheduses ja on enamuses statsionaarsed. 3) aerofotogramm-meetria fotod pildistatakse aerofotokaameraga. Aerofotogramm-meetria eelised: · fotokujutise objektiivsus · informatsiooni suurem maht · plaanimaterjali saamise kiirus · välitööde mahu vähendamine · sõltumatus ilmastikust plaani koostamisel · tööde automatiseerimise võimalus 3. Aeropildistamine ja pilditootmise protsess Aeropildistamine maapinna pildistamist lennukilt, helikopterilt või õhupallilt. Olenevalt kaldenurga suurusest võib aeropildistamine olla plaaniline (kaldenurk alla 3o) ja perspektiivne (üle 3o). Olenevalt pildistatava maa-ala asukohast, reljeefist ja mõõtakvast kasutatakse erinevat tüüpi lennukeid. Lennud võib jagada: · madallend 1000-2500m (linnas) · keskmise kõrgusega lend 2500-4000m · kõrglend 7000-8000m (mägedes)
Maareformi osakond Geodeesia osakond Fotogramm-meetria osakond Kartograafia osakond Geoloogia osakond Geoinformaatika osakond Kinnisvara hindamise osakond Aadressiandmete osakond Maakatastri osakond Katastrimõõdistamise ja kontrolli osakond Maa-ameti tegevused jagunevad 4 alamvaldkonnaks 1) Riigi maapoliitika rakendamine. 2) Maakatastri pidamine. 3) Geoinformaatika. 4) Geodeetiliste, geoloogiliste ja topograafiliste andmete hõive ja haldamine, sh Eesti territooriumi aeropildistamine. * maakatastri pidamine ja katastrimõõdistamiste korraldamine; * maareformi teostamise suunamine, koordineerimine ja kontrollimine; * ruumilise planeerimisega seotud ülesannete täitmine; * geoinformaatika-alase tegevuse suunamine, korraldamine ja koordineerimine; * ruumiandmete infrastruktuuri arendamise alase tegevuse suunamine, korraldamine ja koordineerimine; * üldist tähtsust omavate ja muude topograafiliste nähtuste andmete hõive
Põhikaardil kujutatud, asustus, veekogud, teed ja el liinid, pinnamood maakasutus kohanimed, geodeetilise mõõdistus-võrgu punktid... jm. Tootnud on Eesti Kaardikeskus, Regio, EoMap (pole enam). Põhikaardilt saab määrata neljas koordinaatsüsteemis koordinaate: L-est 97, NSVL 1942, UTM ristkoordinaadid; ... 2065 põhikaardil lehti. Projektsioon Lamberti konformne kooniline, algus punkt x =6375 km y= 500 km Põhikaardi valmimise skeem: Projekt aeropildistamine aerofototriangulatsioon, ortofotode valmistamine 1. stereokaardisatmine + välitöö 2. võrdlemine olemasolevate kaardimaterjalidega kartograafia kontroll + reljeefi digimine digikaart 1:10 000, Trükikaart 1:20 000. 20. Fotogramm-meetriaga tegelevad firmad Eestis Eesti kaardikeskus; Maa-ameti fotogramm-meetria osakond (kaardistamine, toormine, haldamine, andmete uuendamine (3 a tagant). , TerraPro. Mis asutus mille eest vastutab
Suuremõõtkavalistel näidatakse objektidele juurdepääsutee, raudtee rööpa paaride arv võib olla näidatud. Mõõtkava vähendamisel võidakse jätta ainult magistraalteed. Tingimata tuleb arvestada teede seost riikide pealinnadega, suurlinnadega, tööstuskeskustega ja teiste tähtsate objektidega. Eesti Maantee Amet on välja töötanud klassifikatsiooni ja seda rakendatakse teedevõrgu üldistamisel. 13. Kaardi legendi väljatöötamine. 14. Maa-ala aeropildistamine Lennuk lendab pildistatava maa-ala kohal mööda paralleelseid marsruute edasi-tagasi ja maastikku pildistatakse kindlate ajavahemike tagant sellise arvestusega, et iga järgnev aerofoto kataks eelmist umbes 60% ulatuses. Iga järgnev marsruut rajatatakse nii et aerofotod kattuksid põikisuunas umbes 30-40% ulatuses. Sensoritel kasutatakse ümberpööratavat filmi, et saada positiivne kujutis filmil, lisaks tehakse ka paberkoopiad. Aerofotode mõõtmed on 23x23cm ja vanad fotod 18x18cm
ülelennu hetkel looduses esinenud situatsioon, seega on ortofoto kasutamisel peamine teada, millal toimus ülesvõte. Teine aspekt digitaalse ortofoto või ortofotokaardi kvaliteedi hindamise juures on tema valmistamise meetod - kas foto on valmistatud analoogmeetodil või skaneeritud aerofotost digitaalmeetodil. Meetodite vahe mõjutab fotode täpsust ja loetavust. Aeropildistamise projekti koostamine: • maapinnal mõõdistamispõhise punktide markeerimine • ülelend e. aeropildistamine (toimub tavaliselt aprill-juuni algus) • aeronegatiividest positiivide valmistamine • positiivide skaneerimine • markeeritud mõõdistamispõhise punktide koordineerimine GPSiga • mõõdistamispõhise tihendamine aerotriangulatsiooni meetodil. Eesti põhikaart Mõõtkava: digitaalversioonil 1:10 000, trükiversioonil 1:20 000. Projekti eesmärgiks oli katta kogu Eesti territoorium tervikliku digitaalse topograafilise andmebaasiga.
annaabi.ee 
